AJAVEEB | Kollane või punane maja?

Kalendrist vaatas vastu juulikuu 17. päev, kuigi ilma poolest oleks võinud olla ka 17. oktoober. Sügishõnguline vihm ning läbilõikav tuul ootasid meid, kui esimest korda Paisjärve talu sattusime vaatama.

Soovisime näha nn vanemat poolt majast, mis vajas kapitaalremonti ning oli seetõttu saadaval üpris taskukohase hinnaga. Tegelikult oli müügis terve maja, kuigi kahe erineva omaniku poolt. Nimelt maja ja seda ümbritsev krunt oli jaotatud kaheks: üks pool majast oli selline, kuhu oleks võimalik kohe sisse kolida (kuigi majas sees puudus vesi ja kanalisatsioon), teine pool majast vajas aga kõike – uusi põrandaid, lagesid, seinu.

Nn uuem osa (tegelikult on kogu maja ehitatud 1939. aastal, kuid ühe majapoole omanikud on hiljem oma osa renoveerinud) on punast värvi ja vanem osa kollast värvi. Tundsime huvi kollase osa vastu, kuid kuna juba kohal olime, mõtlesime üle vaadata ka punase osa. Siinkohal mainin ära, et käisime kohapeal neljakesi: meie elukaaslasega ning minu vanemad. Vanemad olid kaasas puhtalt seetõttu, et nende enda elukoht oli Paisjärve talule väga lähedal ning uudishimu ajas nemadki kohale.

Ja siis hakkasid mõtted oma elu elama. Seisime õue peal, kuulasime oja vulisemist, linnulaulu, puude kohinat. See krunt tundus nii lõpmata suur. Igaühe peas leidis see isemoodi kasutust: ema rajas lillepeenraid ja ilu, isa mõlgutas mõtteid kuuride ja garaažide suunas, meie elukaaslasega mõistsime, millise imelise koha oleme leidnud tulevikus laste kasvatamiseks. Noogutasime üksteisele kõikeütlevalt ning nautisime kummalist äratundmisrõõmu, nagu oleksime koju jõudnud. Järgmiste päevade jooksul sai kõik selgeks – ühe poole soetame meie elukaaslasega ning teise poole minu vanemad.

Foto on siia lisatud alles sügisel, sest enne polnud mahti maja ise üles pildistada. Paremal kuuskede taga on veidi näha ka vanemat osa majast (kollast värvi).

Punase majaosa juurde kuulub ka maakelder, mille kaheruumiline sisu on rohkem kui küll, et kõiki häid-paremaid hoidiseid ja muud vajalikku säilitada.

Puuküttega saunamajake, millest vähemalt esimesel aastal saab vanematele igapäevane suur sõber, kuna tubane duširuum puudub.

Kollane ehk vanem pool majast. See osa majast, mille ostmise võimalus jäi esialgu õnnemänguna ootele. Õnnemängu tulemus jäi sõltuma muu kinnisvara müügist.

Plaan oli järgmine: vanemate omaks saab uuem osa, kuhu on võimalik kohe sisse kolida ning meie saame endale vanema poole, kus on vaja enne kõvasti tööd teha, et saaks mõelda kolimisele. Selline plaan seetõttu, et vanemad saaks oma senise maja kohe müüki panna. Nii palju kui esialgsed arvutused näitasid, sai selgeks, et meie tulevase maja fassaadi, akende, katuse ja küttesüsteemide peale kulub selline hulk ressursse, mille kogumine igakuisest palgast tähendaks väga pikaajalist projekti. Seega läkski vanemate maja väga kiirelt müüki. Samuti paiskasime turule linnakorteri, mis oli alles aasta tagasi ostetud ning saanud värske kapitaalremondi osaliseks.

KOKKUVÕTE ESIALGSETEST SÜNDMUSTEST:

• Saime rikkamaks (optimistlikult mõeldes) 150 m² suuruse majapoole ja 5500 m² pindalaga krundi võrra.
• Panime müüki vanemate senise elukoha.
• Müüki läks ka Pärnu linnas asuv korter.
• Jäime ootama ostjat ühele või teisele müügis olevale kinnisvarale, et kätte saada ka unistuste maja teine pool koos 2000 m² suuruse krundiga.