Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuva Nõrga talu pererahvas on räämas paigast loonud imekauni koduümbruse, mis annab inspiratsiooni külastajatele ja tekitab vastupandamatu soovi ka ise midagi sellist teha. Selle talu tootmine seisneb püsilillede kasvatamises ja müümises.

“Eks meie aiakujundus ongi selleks, et inimesel tekiks meeleolu ning ta sooviks siit taimi kaasa osta. See on nagu näidisaed, mis toetab meie tootmist ja taimede müüki,” ütleb Krista.

Aia uhkuseks on suur päevaliiliate ja aed-leeklillede ehk flokside kollektsioon, samuti hulgaliselt hostasid ja helmikpööriseid.

Perenaine avab külalistele kasvuhoone ukse ja küsib, kes tahab esimesena flokside lõhna tunda. Ja see lõhn on tõesti hurmav, samamoodi nagu kärtsroosade flokside õiteilugi.

“Flokside lõhn õhtul … Käin nagu narkomaan seda sisse hingamas,” ütleb Krista.

Aiasõprade meelispaik

Nõrga talu on aiasõprade seas ammu tuntud koht ning saanud maakondlikuks aianduskeskuseks. Kevaditi toimub siin talus suur rohevahetus, kuhu tulevad kokku Viljandimaa taimehuvilised. Eks ikka selleks, et omavahel taimi ja viimaseid aiandusuudiseid jagada. Igal suvel saavad siin kokku aiasõbrad üle Eesti, et pidada koos traditsiooniks saanud lillepäeva. Nõrga talu teeb koostööd ka Tallinna botaanikaaiaga, näiteks floksinäitustel.

Nõrga talu majatagune müügiplats on nii laitmatult korras, et paneb ahhetama. Taimed on korrektselt reas, iga liik ja sort eraldi, seal valitseb kord ja puhtus. Perenaine Krista on töötanud kunagi kaubanduses ja kaupade väljapanekul on ta perfektsionist. Taimede eksponeerimine on perenaisel põhjalikult läbi mõeldud ning siin pole midagi juhuslikku. Parasjagu ongi käsil taimekastide komplekteerimine nädalavahetuse laatade jaoks.

“Olen töötanud kunagi kaubanduses ja see on mul lihtsalt veres. See on väga oluline, mis värvi taimed teineteise kõrval on. Isegi kui näiteks sellest kastist müün ära mõne taime, siis see leheroheline värv peab olema teiste kõrval. Tänu temale tulevad esile teised taimed,” räägib Krista ja viitab eri värvi taimekastidele.

Müügimaht on nüüdseks pidevalt kasvanud, taimede ettekasvatamine toimub kahes kasvuhoones ja praegu tuleb Krista sõnul otsustada, kas tootmist veelgi laiendada ning võtta tööle palgaline abitööjõud. Seni on taimekasvatuse ja taluümbruse korrashoidmisega saadud hakkama enda perega, ainult suviti on abiks käinud usinad koolitüdrukud.

“See on nüüd otsustamise koht, kuid ehk ei ole praegu veel selleks õige aeg,” arvab Krista. Tõenäoliselt usaldab Krista sisetunnet, sest ta on õppinud majandust ning taimekasvatus sai alguse hoopis hobist, mis pärast seda, kui sündisid kaksikud – Annabel ja Annika –, muutus pereäriks.

Kümneaastased kaksikud tütred on juba praegu suureks abiks. Annabel on näiteks üksinda teinud aias huvilistele ekskursioone, tutvustanud taimi ja teinud müügitöödki. Mõlemad tüdrukud abistavad ka lilleklumpide ja peenarde korrashoidmisel ning mõistagi saavad selle eest ka natuke taskuraha.

Koduks on buss

Sünged pilved toovad aga taas vihma ning perenaine kutsub meid nende uude koju – bussi. See on pere elukohaks olnud nädalavahetustel, kui käiakse laatadel taimi müümas. Sel suvel võeti nädal aega puhkust ja põrutati Berliini.

Pereisa Toomas ostis bussi Prantsusmaalt, võttis kätte ja ehitas selle perele elamiseks. Siin on olemas kõik eluks vajalik.

Bussi tagumises otsas on suure aknaga vanemate magamistuba, Seejärel nari kaksikutele, selle vastas duširuum ja WC, siis kööginurk, kus on istumiskoht ja rida kappe. Juhi taga on aga paar toolirida. Peremees ütleb, et buss valmis mullu suveks.

Passi järgi on buss küll sõiduauto, sest selles on vaid kuus istekohta. See tekitas natuke segadust kiirteedel, kus bussid peavad maksma kõrgemat teemaksu. Samamoodi on praamil õigus osta Toomasel sõiduauto pilet.

“Siis tuleb ikka selgitada, et tegelikult on see sõiduauto,” ütleb Toomas.

Bussi all on 500-liitrine veepaak ja sellega sai pere hakkama nädala. Elektrit annavad akud ning tulevikus on plaanis paigaldada energia saamiseks päikesepaneel.

“Kui laatadel käime, ööbime bussis. Teeme siin süüa, õhtuti saab olla arvutis,” ütleb Krista.

Selles bussis võetakse saapad ja kingad jalast ning käiakse toasussides. Isegi kass Gustaf tunneb siin end nii mugavalt, et tõmbab istmele kerra ja laseb silma looja.