“Tänavu istutasime neid üle kümne korra rohkem, 4500,” muheleb Laivi. Jõeääre talu esimesest turupäevast on möödas juba viisteist aastat, kuid kurgi, tomati, kõrvitsa, nuikapsa, peedi ja ilusate värviliste kevadlillede kasvatamine ja müümine kestab edasi.

Hapukapsas ja eksootilised taimed

Lisaks aiasaaduste kasvatamisele valmistavad perenaine ja peremees peakapsastest maitsvat hapukapsast. “Hilissügisest kuni kevadeni on hapukapsas ikka päris kõva müügiartikkel,” selgitab peremees Urmas.
Jõeääre talu.

Perenaise kinnitusel proovivad nad uusi sorte kõigepealt endale kasvatada ja siis juba suuremalt. “Me ei olegi midagi väga eksootilist kasvatanud, aga uusi sorte nii lillede kui ka tomatitaimede osas katsetame koguaeg,” jutustab Laivi. Perenaine selgitab, et kui nad käisid veel Viimsi turul müümas, siis linnainimene küsis eksootilisi asju, näiteks salateid. “Paide inimene ei taha selliseid asju. Ega puhtalt füüsiliselt ei jõua enam igale turule, vahepeal peab aias ka tegutsema,” kõneleb Jõeääre talu perenaine.

Igapäevaselt tegelevad suure põlluga peremees ja perenaine kahekesi. “Perepojad käivad ka vahel abiks tehnikat remontimas, aga nemad ei tahaks hommikust õhtuni siin niimoodi rügada,” räägib Urmas. Jõeääre pererahva sõnul on maal talvised ilmastikutingimused nagu tõelised ellujäämiskursused, kuid kui tahad midagi ära teha, peab suutma igasuguse ilmaga väljas olla.

“Mis ei tapa, teeb ju tugevaks,” kinnitavad Laivi ja Urmas. Nende kinnitusel põlluharijal puhkust ei ole, isegi mitte talvel, kuna siis tuleb kartulisalves kartuleid valida ja iga päev on vaja turul käia.

“Heal juhul ühe puhkepäeva võib endale lubada, kuid sellest järgmisel päeval peab kindlasti juba taimi kastma,” arvab Urmas. Pikkadest päevadest hoolimata ei ole perenaise arvates talu tegemistega väga suuri probleeme olnud. “Ainult turustamine on olnud keeruline. Oleme nende 10–15 aasta jooksul müünud oma tooteid väga keerulistes tingimustes. Nüüd oleme ikka n-ö või sees, sest meil on Paides oma müügipaviljon,” lisab Laivi.
Jõeääre talu.

Neile, kes alles alustavad oma talu tegemisega, ütleks peremees, et talupidamiseks on vaja tahtejõudu. “Ei maksa loota, et saad kohe ratsa rikkaks, kahjuks nii asjad ei käi,” kinnitab ta.

Igapäevane taluelu ja puhas talutoit

Perenaise sõnul on talu põllusaadused ikka veidi puhtamad kui mujalt ostetud kraam. “Me kasvatame ja sööme ise neid samu asju, mida turul müüme. Kuid eks siin maal nii mõnigi vaatab rahakoti järgi, kas ostab minu käest või eelistab odavamat poekaupa,” selgitab perenaine.

Pererahva arvates on neil aga oma lapsed talusaadustega ära rikutud, kuna nemad saavat kohe aru, kas laual olev sealiha on talus kasvatatud või poest ostetud. “Kord helistas perepoeg Hispaaniast ja palus, et ma talle kaks karpi maasikaid kõrvale paneks, kuna neid kummist maasikaid, mis seal saab, ta küll süüa ei taha. Asi on maitses,” naeratab perenaine.

Perenaise kinnitusel toob “Ehtsa talutoidu” märk neile uhke tunde: "Klientuur on juba nii välja kujunenud, et teatakse hästi, mida meie käest saab, aga endal on tänu märgile uhkem tunne küll."

“Tulevikuplaanide osas on piir ees, laienema ei hakka. Hetkel ei ole turul väiketootjal ikka üldse mingeid väljavaateid,” arvab peremees ja kinnitab, et Jõeääre talu eesmärk on hoida kvaliteeti teatud tasemel, kuid kolhoosi ei hakka kohe kindlasti tegema. “Mõte on jääda ikka parem nende liistude juurde, mis meil hästi töötavad,” muheleb Urmas.

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.