FOTOD: Mardi talu - lastele mõeldes loodud kodu Saaremaal

 (19)
Mardi talu, Saaremaa, 16.07 2015, Mart Maastik, Eesti kauneim maakodu, konkurss
Foto: Birgit Püve

Karala külas Mardi talu kiviaia taha jõudes jääb kohe silma lasteala, kus on põnev kalalaev ning muinasjutulise moega mängumaja.

See on vaid üks osa Mart ja Lilian Maastiku lennukate ideedega kodust, mille nad rajasid oma kahele pisitütrele mõeldes.

Tallinnas pere loonud Lilian ja Mart Maastik soovisid elada puhtamas keskkonnas, seda eelkõige oma kahe väikese tütre Mia (6) ja Linda pärast (3).

2000. aastal soetatud suvekodu kerkis talukohale, kus endine eluhoone oli mäda ning ümbrus räämas. Nüüdseks on uus ehk Mardi talu juba seitse aastat nende päriskodu. Selle sisustamisel ja aia kujundamisel mõtlesid vanemad nii oma laste vajadustele kui ka enda ja tütarde sõpradele.

Foto: Birgit Püve
Seotud lood:

Kui Maakodu Mardi tallu jõudis, mängisid suurel kalapaadil kaks last. Küsimusele, kus ema ja isa on, poiss ja tüdruk ei vastanud, vaid jooksid hoovist minema. Hiljem kuulsime pereema Lilianilt, et Mia ja Linda on hoopis lasteaias ning nende mängumaal mängisid vanemate töökaaslaste lapsed, kes olid Mardi talus oma ema ja isaga puhkamas.

Vann, mis meelitab lapsed tuppa

Talutare, kus Maastike pere elab, on hiigla suur. See on kokku pandud Kilingi-Nõmme kahe vana maja palkidest. Suures majas jätkub kõigele mõnusalt ruumi. Kodu planeeringu aitas teha Mardi koolivennast arhitekt Martin Kõo, kellega peeti hiljemgi, kui hooneid talu maadel juurde ehitati, veel nõu. Arhitekt aitas Mardi ideed ellu viia.

Mees tunnistab, et tegelikult, kui tal oleks võimalik uuesti eriala valida, õpiks ta sisekujundajaks. “Ma nägin tegelikult elumaja juures päris palju vaeva. Tahtsin, et kõik oleks enam-vähem vanas stiilis. Tekstiilide valik ja õmblemine on Liliani määrata, aga kõik sisekujunduslikud teemad võtan ma hea meelega enda kanda. Muidugi peame me kõiges omavahel ka nõu,“ sõnab Mart. Lilian kinnitab mehe sõnu ning kiidab oma abikaasa originaalseid ideid, valikuid ja maitset.

Esik on avar ja minimalistlikult sisustatud. Selle ühes seinas on kaks toredat kaasaegset tammepuidust kirstu. Need leiti mihklilaadalt, ja meister, kes need valmistas, on pärit Võrumaalt. Kastid varjavad võõra pilgu eest laste varandust ehk mänguasju ja joonistustarbed. Ühes neist on Mia, teises Linda asjad.

Avar antiikmööbliga sisustatud elutuba suubub skandinaavialikult heledasse avatud planeeringuga kööki, mis jääb sauna mõõtu hiiglaslikku, vanadest käsitöötellistest tehtud ahju taha. Võimalusel sööb pere alati koos. Õuest tuppa tulles, juba esikust saab piiluda, kes köögis askeldab ja mis toitu parasjagu valmistatakse. Selleks on esiku ja köögi vahelisse seina väikeaken paigutatud.

Kui kõht täis, saab esikus asuvast trepist tõusta magamistuppa ja tüdrukutele kohandatud majatiiba ning trepi kõrvalt pääseb ka vannituppa. Peremehe käe järgi sisustatud hubase sisekujundusega vannituba on majas Mia ja Linda üks lemmikruume. Lastele meeldib vannitoa suur ja puidust vann. Tegelikult on vann tehtud Hiinas ning siberi seedri puidust. “Ega me tüdrukuid muidu tuppa saa. Tuleb vann vett täis lasta ja hõigata, et lähme vanni,“ naerab Lilian. "Meil on tegelikult laste vann ka, aga tüdrukud tahavad meiega koos vannis käia. Mahume siia neljakesi väga hästi ära,“ lisab Mart.

Foto: Birgit Püve

Vannitoa kõrvalt saab teisele korrusele. Trepihall, mis teisel korrusel asub, on kujundatud kontoriruumiks, mille riiulid on täidetud raamatutega, seinad maalidega, mis kord on teinud Mardi vanaisa Aleksander Arnold Maastik (endine Martenson) ning rohkete perefotodega. Selgub, et Liliani hobi on fotograafia ning parimad pildid on kenasti raamitud. “Ma loodan ja tahan, et lastel, kui nad kasvavad, oleks fotomälestused sellest, millised nad on olnud, milline oli kodu ja aed siis, kui nad olid väikesed,“ räägib pereema.

Trepihallis on ka vanaaegne kirjutuslaud, mida praegu kasutab Mart oma kirjatööde tegemiseks. Aasta pärast saab sellest Mia õppimislaud. Pereisa leidis toreda kirjutuslaua antiigiärist. Kui ta seda lähemalt uuris ja sellest mõned paberid leidis, selgus, et see kuulus kunagi maestro Eri Klasile. Seda enam toda lauda nüüd hoitakse.

Väikeste daamide buduaar

Loe veel

Mia ja Linda katusealune suur tuba on tõeline väikeste tüdrukute unelmateruum. Valgust annavad siin toas päevavarju meenutavad valgustid, mis ripuvad laest alla eri kõrgustel. Selline mänguline lahendus sobib hästi lastetuppa. "Lastetubadesse sobivaid valgusteid on nii raske saada, sest mingis eas lapsed kasvavad nii kiiresti," tõdeb Mart. "Me ei tahtnud päris titekaid valgusteid," lisab Lilian.

Foto: Birgit Püve

Nii disainis Lilian ise lambikuplid ja sättis need valgusti raamile ning Mart tegi ära elektritööd. Sobiva voodi leidmine kahele õele polnud samuti lihtne. Pereisa leidis n-ö printsesside voodi interneti kaudu. Teisiti oleks seda kahekorruselist valget narivoodit, mis on Hiinas toodetud, kohatu nimetada. Mööblitükk on tugeva konstruktsiooniga, samas viib tore kaunistatud trepp ülemisele magamisasemele. Trepi astmetel saab laps soovi korral istuda. Voodid on laiad ja päris pikad, nendes saaks tüdrukud magada keskkooli viimase klassini. Seejuures on üldmulje ikkagi muinasjutuline. Sellisest voodist ei kipu tüdrukud vanemate abieluvoodisse. Pigem on vastupidi! "Lilian käib õhtuti tüdrukutele unejuttu lugemas ja jääb sageli nende juurde magama,“ naerab isa. "Minagi, kuigi 193 sentimeetrit pikk, olen siin laste õhtujutuga end magama lugenud.“

Foto: Birgit Püve

Toas on lisaks voodile mõnus telgilaadne kardinatega varjatav pesa, mis vooderdatud pehmete patjadega. Seal on hea nukkudega mängida võisõbrannadega salajuttu rääkida. Kuigi telgilaadne varjualune võiks uinaku tegemiseks huvi pakkuda ka pere lemmikloomast pärslasele Chiquitale, armastab karvakera magada hoopis täiskasvanute magamistoas, Mardi enda ehitatud abieluvoodis. Küll aga käib kass tüdrukutega lastetoas mängimas. Tüdrukuid võib tõesti toa pärast kadestada, ka seetõttu, et neil on omagarderoobituba. Kõik riided ripuvad just Miale ja Lindale sobivas kõrguses, ka on kleidikesed kenasti eraldatavad ja kättesaadavad.

Pereisa ehitatud mängumaa

Lisaks tubastele mängudele, mida tüdrukud suutnud välja mõelda, on vanemad neile koduhoovis pakkunud põnevaid mänguvõimalusi. Kõrgete kiviaedadega piiratud koduaeda, tugevate sihvakate kaskede, saarte ja tammede naabrusse rajas Mart omanimelise maastikukaitseala. Selle ühes otsas asubki tütarde põnev mängumaa.

Siin on nõiamaja meenutav mängumaja, mille keskmeks maasse betoneeritud jändrik tamm. Mia ja Linda on selles majakeses suvel isegi ööbinud. Päise päeva ajal saab selle trepiastmelt hoogu, et sõita raudtrossi mööda alla aeda. Puude vahele on punutud köitest ämblikuvõrk, mida mööda saab ronida, ning mitme puu okstel ripuvad kiiged.Vahva katusega maja naabriks on hiiglaslik kalapaat, mis kannab Liliani nime ja mille piirded on argipäeviti võrkudega turvatud. See väike kalalaev, mis osteti Varese sadamast, on üks kolmest alusest, mis siinset maastikku kaunistab. Ümberehitatud laev meelitab oma tekile nii väikesi kui suuri. Seal saab suviseid pidusid korraldada ja nautida.

Foto: Birgit Püve

Suvel lavastas Lümanda näitering oma 90. sünnipäeva tähistamiseks just sellel laevukesel oma Kihnu Jõnni teemalise etenduse. Etenduse ajal kandis alus muidugi Manni nime. Viiel etenduse päeval pidas Lilian elumaja kõrval kohvikut, et vaatajatel ja näitlejatel oleks võimalik võtta keelekastet ning suupisteid.

Foto: Birgit Püve

Tütarde nimedega on ehitud kaks talu kõrvalhoonet. Linda-nimeline majake, mis seisab kohe elumaja ees hoovis, on ainus vanast talukohast alles jäänud palkhoone. See oli kunagi ait ja saun. Kuna mitu palki olid majal mädad, tuli need asendada. Maja sai veidi teise kuju ja sootuks uue sisu, et vajadusel külalisi majutada.

Mia majake, mille palgid on toodud mandrilt, asub elumajast veidi kaugemal tiigi ääres. Selleski hubases majas saavad suvepuhkust nautida kõik, kes soovivad Saaremaal puhata. Maju piiravate kiviaedade kõrval on lopsakad lillepeenrad – see on Liliani looming ning talle kõige suuremat põnevust pakkuv tegevus.

Erinevalt mängualast on peenrad, kui nende eest hoolt kanda, aegumatu iluga. Uurime Mardilt, kuidas üks isa viitsib nii palju lastele ehitada, teades, et lapsed kasvavad kiiresti suureks. Mees vastab: "Mul on ka kaks täiskasvanud poega Indrek ja Madis ning teismeline tütar Maria. Ühel päeval saavad ehk laste lapsedki siin mängida!"