FOTOD: Vanad jõuluehted meenutavad lapsepõlve

Vanad jõulu- ja nääriehted toovad meile mälestuskilde lapsepõlvest ning tekitavad igas inimeses nähtamatu nostalgiasideme möödunud aegade pühadega. Praegu on vanad kuuseehted oksjonitel kullahinnas, neid kogutakse ja hoitakse sõna otseses mõttes vati sees.

Annika Kuningas (30) avastas vanad nääriehted enda jaoks alles hiljuti. Koguma hakkas ta neid möödunud aasta suvel, kuid kogu on juba muljetavaldav.

“Ausalt öeldes kutsuvad sõbrad mind parasjagu hulluks, et sellise hobi leidsin. Olen ehteid otsinud ja ostnud foorumitest, veebi- ja vanakraamipoodidest. Palju on saadud ka sugulastelt, sõpradelt ja töökaaslastelt. Mõnikord oleme perega käinud ka laatadel. See on päris kallis lõbu, sest ühe ehte hind võib küündida 15 euroni ja rohkemgi veel,” räägib Annika oma uuest hobist.

Tema suur söögilaud on ehteid otsast otsani täis. Siin on esindatud eri ajastud, nii eestiaegsed aastad kui ka nõukaaja kümnendid. Ühes hunnikus on palju ümmargusi kuule, teises hulgaliselt käbisid, on marjakobaraid, hernekaunu, piklikke jääpurikat meenutavaid ehteid, kärbseseeni, kujukesi, linnukesi, majakesi jpm. Kõik need on klaasist, paljud valminud käsiööna, aga ka käsitsi maalitud.

Mitu komplekti on veel originaalpakendis, osa isegi vatiga vooderdatud karbis.

“Huvi ehete vastu tekkis juhuslikult. Esimesed ehted ostsin internetist. Järgmised kinkis ämm ning nii see huvi aina suurenes ja suurenes,” räägib Annika. Talle endale meeldivad kõige enam ümmargused kuulid, eriti erkrohelist värvi. Neid on laual hulgaliselt, lillast hõbedaseni, ja paar neist on sedavõrd suured, et mahuvad vaevu kahe peopesa peale ära.

“Minu enda lapsepõlv jääb 80ndatesse ning mulle meenuvad sellest ajast just ümmargused kuulid ja käbid. Et jõulud on lapsepõlves oodatud ja eriline aeg, siis need mälestused on eriti eredad. Ilmselt on see üks põhjus, mis mind ehete kollektsioneerimise juurde viis,” ütleb Annika.

Ise pole ta ehteid üle lugenud, kuid kõige erilisemaks peab kellakujulist ehet ja üht vana samovari. “Töökaaslane tõi maalt kuuri alt kastiga ehteid, mis olid ämblikuvõrkudes, lihtsalt kasti laotud ning mattunud tolmukorra alla. Paljud neist olid katki läinud, aga imekombel oli samovar tõesti hästi säilinud. Nüüd on see mu lemmikuks saanud,” räägib Annika. “Eriti omapärased on puu- ja juurviljad. Mainimata ei saa jätta ka seeni. Ise ma ei mäleta, et selliseid nääripuul kohanud oleksin. Meie laste lemmikuks on saanud auto- ja loomakujukesed.”

Mõned ehted on pärit koguni USAst ja Saksamaalt. Need on originaalpakendis.

Igatahes teavad Annika kirest nüüd paljud temad sõbrad, kes elavad eri linnades ja aeg-ajalt varustavad tema kollektsiooni uute ­leidudega kohalikest vanakraamipoodidest. Olgugi et aastatega on nõukaaegsed nääriehted defitsiidiks saanud, leidub neid ikka veel aeg-ajalt vanakraami- ja second-hand-poodides.

Annika sõnul saab nende jõulupuu sel aastal ehteks just needsamad vanad hinnalised nääriehted, kindlasti on nende seas esikohal eri värvi kuulid. Ajal mil Annika juures vanu nääriehteid pildistamas käisime, ootas ta taas 60ehtelist saadetist.