Sageli püüab ehitaja leida turult kõige odavamaid detaile ja nendest tervikkatust koostada, kuid sellise lahenduse puhul puudub igasugune süsteemi­garantii katusekatte tootjalt. Seetõttu on hea, kui ehitaja oleks eelnevalt läbinud katusekatte paigalduse koolituse ja lähtuks oma töös paigaldusjuhenditest.

Lisaks asjatundlikule ehitamisele vajab katus terve ja nägusana püsimiseks hoolt. Hästi ehitatud katuse korrashoid pole eriti töömahukas ja ühtlasi vähendab omanik katuse korrashoiuga edasisi katusega seotud kulusid.

Korrashoiu aluseks on katuse visuaalne ülevaatus, mida võiks teostada kaks korda aastas. Selle käigus eemaldatakse praht, puulehed, okkad räästa ripprennidest, allavoolu ja voolusuunalistelt liidetelt, korstna juurest ja neeludest. Kõrvaldatakse katusele sattunud eba­vajalikud esemed ja kinnitatakse võimalikud lahti liikunud detailid. Samuti asendatakse katkised materjalid, teostatakse vajadusel korstnate ja müüritiste remont. Talvel tehakse kindlaks, kus lumi katusel sulab ja kuhu tekib jää. Kindlasti peab talvel katuseakende ümbrust lumest puhastama. Lihtsat, järsu kaldega katust, millelt pole midagi koristada, võib vaadelda ka maapinnalt.

Kui katuse omadused pole veel kindlaks tehtud, näiteks vahetult pärast katuse valmimist või hoone omandamist, vaadatakse katus üle vahetult pärast tüüpolukordi: vihm, vihm tuulega, lumesulamine.

Parimad omadused on katusekivil

Tänasel ehitusturul pakutavatest materjalidest on katusekivi vaieldamatult parimate omadustega, sest talub hästi kuuma ning ka krõbedat pakast, samuti mereäärsete alade soolast
niiskust.

Paljud teised katusekattematerjalid kipuvad temperatuuri kõikudes mahult kahanema või kasvama, mõningad sootuks sulama, kuid kivikatus on stabiilne ning probleemivaba.

Kivikatus armastab vihma: nii saab katus puhtaks ja kivi üks olulisi omadusi tõestatud – ka kõige suurema vihma või rahe korral ei kuule te katuse all ainsatki kõminat. Kivikatus on vaikne ja rahuldab ka kõige nõudlikuma kliendi vajadused.

Vastupidiselt müütidele sammal seevastu kivi füüsilisi omadusi ei mõjuta. Uuringud ja näited tõestavad, et sammal või samblik suudab kasvada peaaegu igal materjalil – isegi siledal plekil. Sambla tekke kiirus materjalile sõltub ümbritseva keskkonna puhtusest.

Keda sammal katusel visuaalselt häirib, võib osta ehitusmaterjalide kauplusest spetsiaalse pihustatava samblaeemalduskemikaali, mis suretab sambla ja annab mõneks ajaks selle vastu kaitse.

Kui sammal katusel ei häiri, pole vaja muretseda, et kivi kiiremini puruneb. Sammal kinnitub juurestikuga kivi pealispinna pooridesse ega mõjuta selle füüsikalisi omadusi.

Hea näide on Inglismaa, kus katust renoveerides või uut ehitades peavad Monier’i tehnilised konsultandid pidevalt vastama küsimusele: kuidas teha nii, et sammal minu katusel kiiresti kasvama hakkaks? Lahendus on tegelikult lihtne: kastke katust toorjogurti lahusega!

Maja üldhinnast moodustab katus keskmiselt 10%, mõjudes samas maja üldmuljele 30%. Võiks aga arvestada faktiga, et keskmise eramu kivikatus maksab u 2500 eurot, selle garantii on 30 aastat ja eeldatav eluiga vähemalt 100 aastat. Sama summaga peaks majaomanik arvestama ka oma köögi sisustamisel, aga tehnika ning mööbli garantii on kuni viis aastat ja eluiga ulatub väga harva kivikatuse garantiiaja raamidesse.