IMEILUSAD FOTOD: Eestlanna jõulud Norras

Rea Koppel on Norras elanud juba pea üheksa aastat. Lisaks sellele, et ta on töötanud Eestis lilleseadjana ja teeb imelist käsitööd, on tema kireks sisekujundus, fotograafia ja kodukaunistamine.

Jõulud on Reale ja tema perele kõige tähtsam püha aastas. “Oma koduaknast Norras näen mägesid. Kui talvel piilub päike mägede vahelt tuppa vaevu tunnikese, siis mida rohkem kevade poole, seda kõrgemalt mägede kohalt teda paistab,” räägib Rea.

Rea elab Oslost paari autosõidutunni kaugusel. Lähedal on palju suusakeskusi ja talv on lumine ning suvi soe. Norra oma loodusega on justkui loodud jõulude jaoks. Pühad kestavad kaua ning see on pere ja sõpradega koos olemise aeg. Paljud sõidavad mägimajadesse ja veedavad oma jõulupuhkuse seal.

Jõulukuu lähenedes hakkab Rea tegema ettevalmistusi. Esimeseks advendiks sätib uksele jõulupärja, tuppa jõuluteemalisi kaunistusi ning hakkab juba vaikselt mõtlema, kuidas jõululauda katta, sest igal aastal tahaks seda teha ikka natuke teistmoodi. Mõni aasta tagasi, kui moes olid kootud jõulukuulid, kaunistas ta kodu ­maalähedasemas stiilis, milles domineerisid punane ja valge, ruuduline, südamed ja rahvusmustrid. Seejärel tuli isu hoopis heledate, skandinaavialike toonide järele.

“Ideed võivad alata väikestest asjadest. Seekord algas kogu kodukujundus kauplusest leitud metskitsekujukesest. Üldjuhul meeldib mulle ikka hele, punast ma väga ei taha,” ütleb Rea.

“Mõnikord juhtub nii, et katame tütrega koos lauda, ning viimasel minutil selgub, et pole ikka neid päris õigeid salvrätte, ja siis tulistjalu poodi!”

Norras on palju sisustuspoode, kus väga lai valik küünlaid, küünlajalgu ja lauakatmiseks vajalikke kaunistusi.

Kingitused pakib Rea alati ise ja teeb need eriliseks. Selleks varub ta juba varakult tühje karpe – nii on lihtsam pakkida ja kingitus näeb ilus välja. Ning mitte kunagi ei ole tema pakitud kinkidel poest ostetud paber ja pael, vaid ikka midagi enamat – isetehtud kaardikesed, käbid, kuivatatud puuviljalõigud, pildikesed jms.

“Norras on kombeks kingitustele kirjutada til ja fra ehk kellele ja kellelt,” räägib Rea.

Tema sõnul meeldib norralastele kududa. Rea ise on samuti osav käsitöötegija, tema käte alt tulevad kaunid satsidega kampsunid, heegeldatud padjakatted, linikud, kootud sokid ja põlvikud. Sageli rändavad isetehtud asjad kingikotti. “Kalleid kingitusi ma ei tee, pigem koon siis, kui keegi soovib midagi konkreetset.”

Rea jõululaud on natuke Norra moodi ja natuke Eesti moodi. Laualt ei puudu Eestist kaasa toodud verivorstid ja hapukapsas. Kindlasti on laual ahjus küpsetatud ribi (svinneribbe) ja veel nipet-näpet, mida saab poest osta. Norras on müügil jõulupasteet, see maitseb küll nagu kodustehtu, aga sült on lõikudena vaakumpakendis, kaneelimaitseline ja ei võdise.

Ehkki Norras on kombeks, et jõulude ajal peab laual olema seitset sorti küpsetisi, siis Rea peres magusast suurt ei hoolita.

“Minu põhimõte on, et peolaud peab ilusti kaetud olema! Söökidega ajan ma lihtsamalt läbi, sest mulle ei meeldi köögis askeldada.

Meie jõulud pole kunagi ülesöömise pühad, ning kingitus on pigem sümboolne ja südamega tehtud. Lapsed on juba suured, ja kui neil võimalik, sõidavad nad jõuluks meie juurde Norrasse. Tütar ütles, et tahab alati tulla, sest meie kodus on jõululõhn! Ma ei tea, missugune on jõululõhn ja tema ei osanud ka seda täpselt kirjeldada – ju see on selline lõhn, mida ei saagi kirjeldada.”

Kui võimalik, veedetakse jõulupühad linnast väljas mägimajades, suusatades ja niisama mõnusalt puhkust nautides.

Pole asjata öeldud, et Norra lapsed sünnivad suusad jalas – sülelapsed võetakse spetsiaalsete kelkudega sappa, paariaastased seisavad juba ise suuskadel.

Sellel ajal, kui olen Norras elanud, pole meil musti jõule olnud, ikka on olnud lumi maas. Norras on kombeks aknad valgustada, kas siis lampide või küünaldega. Pimedas ringi sõites on kõik majad tuledesäras, ja eriti jõuluajal on seda sära erakordselt palju.

Rohkem ideid leiate Rea blogist www.nipi­blogi.blogspot.no.