Kauneimast maakodust leiti palkseinad ja 1700 paari saapapaelu


Maja madalam osa oli kunagi eraldi hooneks projekteeritud saun ja garaaž. Terrassil on piisavalt istumiskohti, selle saab juba varakevadel lilleaiaks muuta.
Maja madalam osa oli kunagi eraldi hooneks projekteeritud saun ja garaaž. Terrassil on piisavalt istumiskohti, selle saab juba varakevadel lilleaiaks muuta.TiitKohaFoto

See kodu tunnistati 2018. aasta kauneimaks maakoduks ning pererahvas pälvis 2000. eurose kinkekaardi. Kui teilgi on ilus kodu või teate kedagi, kellel on, osalege Eesti suurimal kodukonkursil "Eesti Kauneim Maakodu 2019"!

Pirko ja Janely Palu kolisid oma perega uude kodusse, pastellrohelisse ruumikasse majja napilt aasta tagasi. Selle pärandas neile Pirko vanaisa. Maakodu käis uudistamas, kuidas sai vanast majast valgusküllane ja maitsekalt sisustatud kodu.

Veel XX sajandi algul oli praegune Raeküla Rotiküla-nimeline kaluriküla. Janely ja Pirko kodu kõrval asub madal rootsipunane maja, kus sündis vanaisa Johannes. Ka tema isa ja vanaisa olid siin elanud. Nagu teised nende pere mehed, oli vanaisagi kalur, hiljem sõitis merd ja töötas laevaremonditehases. Krunt oli suur ja jagati pooleks, kui Johannes ja tema naine Heljola oma kodu vajasid. Vanaema-vanaisa maja sai valmis 1969. aastal. Mõni aasta tagasi leidis vanaisa, et ei jaksa enam selle eest hoolitseda ja elaks meelsamini väikeses mugavas korteris, kus kõik on käe-jala juures.

Janely oma tütarde Melany-Marii, Brigitta ja Inger-Helenega. SVEN ARBET
Seotud lood:

Pojapoeg võttis vanaisa pakkumise lahkesti vastu. Ajastus oli hea. Janelyle ja Pirkole juba tunduski, et korteris elamise aeg hakkab ümber saama. Nende korter oli suur ja asus kesklinnas. Kuid oli tekkinud soov saada kõigile ­pereliikmetele ­rohkem privaatsust ja lahedamat ruumi ning pakkuda kõige väiksemale, praegu kuuesele Melany-Mariile mõnusamat kasvamiskohta. Peres on veel tütred Inger-Helene ja Brigitta. Vanaisa jälgis pojapoja pere tegutsemist rõõmuga, maja lõplikku valmimist ta kahjuks siiski ei näinud.

Vanaisa-vanaema ajal nägi maja välja selline. Erakogu

Ajahambale vastu pidanud

Palju tegemist oli maja tühjendamisega. “Kolm kuud mässasime. Püüdsime asjadele, mida endal vaja ei lähe, otstarvet leida, sest mulle ei meeldi midagi ära visata. Kuulutasime internetis ja pakkusime tuttavaile. Kapid olid täis, palju oli täiesti uusi asju – alates voodipesust ja lõpetades 1700 paari mitut värvi ja pikkuses saapapaeltega. Nõukaaja inimene oli harjunud asju tagavaraks ostma, iial ei teadnud ju, millal satud sobiva kangatüki, õmblusniidi või pesukummi peale,” räägib Janely. Huvilisi leidus ootamatult palju, ka mööbel sai endale omanikud. Näiteks üks erivajadusega naine võttis korda teha mitu tumbat ja tõi hiljem tähutäheks ühe tagasi. See on väga ilus, kaetud Janely soovil valge mustrilise kangaga ja asub nüüd Inger-Helene toas.

Elutuba oli enne pilgeni mööblit täis. Erakogu

Maja oli viilkatuse ja silikaatvoodriga. Saun ja garaaž pidid projekti järgi seisma majast eraldi. “Mugav olnuks ju üle ukse sauna astuda, aga tollased ehitusnormid nägid ette, et maja ei tohtinud olla üle saja ruutmeetri suurune,” selgitab Pirko. Vanaisa ehitas sauna ja garaaži siiski majaga kokku, nii et tekkis vahekoridor, mille mõlemast otsast viib uks õue.

Sauna telliskivist sein on kaetud servamata laudadega, mis on sama maja lammutusjäägid. Heledaks peitsitud lauad meenutavad esmapilgul palkseina. Saunaruum on sisustatud vana maja mööbliga, tagapool asub duširuum.

Saun TiitKohaFoto

Kui maja silikaatvooder maha võeti, tulid nähtavale püstpalgid. “Püstpalkidest maja on vastupidavam kui rõhtpalkidest ehitatu, ei vaju nii palju,” teab Pirko. Palkseinad olid heas korras, ajahambale üllatavalt hästi vastu pidanud. Vanaisalt oli ta kuulnud, et palgid polnudki uued, vaid pärit ühest saja-aastasest majast, kohapeal lahti võetud ja siin seinteks kokku pandud. Nüüd on maja muidugi soojustatud ja laudisega kaetud.

Maja põhiplaan säilis, lisati vaid kõrgust, sest kavas oli ka teine korrus välja ehitada.

Janely rõõmustab, kui näeb kõiki tütreid korraga ühe laua taga, sest seda juhtub viimasel ajal harva. SVEN ARBET

Ahi põrandakütet toetamas

Igasse allkorruse ruumi on alles jäetud tükk ilusat palkseina. Ühes seinas on näha isegi puidu sisse uuristatud Bergmanni toru. “See on isoleertoru, mille sees paiknesid elektrijuhtmed. Tapeedi all see just ohutu ei olnud, võinuks üle kuumeneda,” selgitab Pirko.

Loe veel

Kui esikust sisse astuda, jääb vasakule WC ja abiruum. Abiruumi all on kelder, kuhu vanasti vesi sisse tungis. Pirko saneeris põranda ja seinad ning nüüd on kelder kuiv, seal on hea hoidiseid säilitada. Köögi vahesein võeti maha, et valgus saaks läbi maja liikuda. Näha on osa palkseina kunagise uksekohaga, millesse on ehitatud riiul. Riiuli ette tehti kahe istekohaga hommikusöögilaud.

Kunagi oli selles kohas uks, söögilaud on tehtud paksust tammeplangust. TiitKohaFoto

Köögi tööpind on paksust tammeplangust, mis telliti Saaremaalt. Tammeplangust lõigati välja koht nii kraanikausi kui ka keraamilise pliidi plaadi jaoks. Järelejäänud osadest laskis Pirko samal meistril elutuppa teha kaheosalise diivanilaua. Väiksem laud mahub parajalt suurema alla – kui vaja, tõmmatakse see sealt välja.

Köögis on kõrvuti uus ja vana pliit, tammest töötasapind on pärit Saaremaalt, mööbel tellitud sõbra firmast. TiitKohaFoto

Pliidi kohal on puitäärisega kubu. Savipottidest pliit on krohvitud, enne seda tuli pinda karestada, samuti soemüüre. Tubli pliit on soojendanud koguni kolme ruumi, nagu ka ahju soemüür. Ahjule ja pliidile tuli vaid uus sisu laduda, sest vana oli läbi põlenud. Glasuurpottidest ahi asub töötoas, mis alles ootab sisustamist. Selle ahju põhjast leidis pottsepp kihi klaasikilde, mille eesmärk oli paremini soojust salvestada. Ahju uurinud pott­sepp tundis kohe ära tuttava ameti­venna käekirja.

Tugitooli ees on tammeplangust meisterdatud diivanilaud. TiitKohaFoto

Kuigi pliit ja ahi on korda tehtud, köetakse neid harva, sest majas on põrandaküte. Kui just elekter ära ei lähe või ei tule tahtmine tunda ahjusoojust või head ahjupraelõhna. “Või kui parajasti midagi teha ei ole,” naljatab Pirko.

Pliidi alla tehakse harva tuld. TiitKohaFoto

“Põrandaküte on muutnud elu mugavaks ega ole sugugi nii kallis, kui arvatakse. Kui radiaatorivesi tuleb soojendada 40°-ni, siis põrandakütte puhul piisab 30°-st. Vanasti oli põrand talade peal ja alt tühi ning seetõttu külm. Nüüd on põrandaalune liivaga täidetud, torud on betooni sees. Pealegi reguleerib soojust andur, endal pole sellega muret,” kiidab Pirko tänapäevaseid küttelahendusi.

Maheda valgusega elutuba

Koridori ja elutoa vahel pole ust, laia ava markeerib puidust tala. Ka lakke on pandud talad ja akna kõrval on jupp palkseina. Puitsimsiga kamingi on vana, valgeks värvitud. Peaaegu kogu otsaseina võtab enda alla aken. Kunagi oli selles kohas tuulekoda. Akent ümbritsevad riiulid, millest suurema osa on hõivanud raamatud: Janely on innukas lugeja. Akna all on istumiskoht panipaikadega.

Vaade elutuppa. Seal, kus praegu on suur aken, oli kunagi klaasidega tuulekoda. TiitKohaFoto
Taakasutuspoodidest leiab väärt täispuidust mööblit, vaja vaid restaureerida.

Põrand on pandud kaselaudadest, millele on peitsiga antud heledam toon ja siis mattlakiga kaetud. “Köögi ja elutoa põrandad ongi mattlakiga kaetud, sest see peab paremini koormusele vastu. Teistes tubades ja ülakorrusel, kus on vähem liikumist, kasutasime õlivaha,” jagab Pirko kogemusi. Laes on aga valgeks värvitud lepalauad. Seinte ülemist poolt katab heledamustriline tapeet, aga allosa kuuselaudadest paneelid, mille värvist kumavad mõnusalt läbi oksakohad.

Laekarniisi all jookseb leedlampide rida, mis heidab tuppa mahedat valgust. Kui on rohkem valgust vaja, saab põlema panna seinalambid ja ka laua kohal rippuva valgusti.

Mahedat valgust annab laekarniisi alla paigutatud leedlampide riba. Kui vaja, saab põlema panna seinalambid ja valgusti söögilaua kohal. TiitKohaFoto

Toa keskel on peitsitud puitplaadiga söögilaud ja kuus tooli. “Laua saab ka lahti tõmmata ja komplekti kuulub tegelikult kaheksa tooli,” täpsustab Janely. “Ostsime selle muide Katariina Vanavarast, kust oleme hankinud teisigi väärtuslikke täispuidust esemeid.”

Stiilne kaunis mööbel – kapid, öökapid, tualettlaud, laste tubade kirjutuslauad – äratab kohe tähelepanu. Peas tiksub juba mõte: ega selline mööbel odav küll ei ole. Suur on üllatus, kui Janely avab saladusi ja räägib, et nad käivad tihti taaskasutuspoodides. Sealt võib teinekord leida tagasihoidliku hinnaga mööblit, millega tuleb endal vaeva näha.

Elutoa valge klaasidega puhvetkapp maksis näiteks 24 eurot, Pirko töötas selle kallal umbes kolm päeva. Peamine restaureerija ongi olnud Pirko, aga ka Janelyl ja peretütardel on oma osa. Vana värv lihvitakse maha, seejärel värvitakse pind kriitvalgeks, ainult plaadid jäävad puiduvärvi, need peitsitakse ja lakitakse. Uue ilme annavad sepistatud käepidemed, uksehinged, nupud. Perele meeldib taaskasutus, ka ehituses on kasutatud võimalikult palju majas leidunud materjali.

Pere vanim tütar Inger-Helene on pesast juba välja lennanud, tema õpib Tartu ülikoolis ajalugu. Kodus ootab teda oma tuba diivanil tukkuvate kaisuloomadega, kellel kõigil on oma lugu. Männipuust kummut on pärit korterist, majja sobivaks tegi selle Pirko.

Kodus ootab Tartus õppivat Inger-Helenet armsate kaisuloomadega tuba. Pildil on näha ka kordatehtud tumba. TiitKohaFoto

Teised magamistoad asuvad ülakorrusel, kuhu pääseb saarepuust treppi pidi. Kuuene Melany-Marii on lasteaialaps. Tema soovis, et toa seinad oleksid roosad. See sobiks pisikese tüdruku tuppa hästi, aga lõpuks lepiti rohelisega. Kui roosavaimustus peaks ajaga üle minema, siis pole vaja seinu uuesti värvida, vaid piisab mööbli ja sisustuse vahetamisest.

Melany-Marii armastab joonistada, näitused tema toas vahetuvad järjest. TiitKohaFoto

Ema värvitud roosa voodi ja tool said lõbusama ilme pealekleebitud jänesepiltidega. Kuna toa üks sein on kaldu, telliti sinna mõõtude järgi mahukas kapp. Selleks et tütrel ei tekiks tahtmist oma loomingut seintele kleepida, on toas nööridega ­varustatud raam, kuhu saab ­joonistusi lõksudega kinnitada. Näitused vahetuvadki järjest.

Melany-Marii toas näeb rõõmsaid mustreid. TiitKohaFoto

16aastane Brigitta on Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilane. Vana kummuti tegi ta loovtöö programmi raames ise korda. Puhastas vanast värvist, värvis samuti valgeks. Kummuti kaunistas ta roosiga ja joonistas peale oma lemmikmuusika plaadi koodi. Temal on veel nii-öelda eraldi magamistuba, mis asub pööningul ja kuhu tuleb redelit mööda ronida.

Mitme ülakorruse toa laes on puittalad. Brigittal on kasutada koguni kaks korrust, tema ronib õhtul pööningule magama. TiitKohaFoto

Vanemate magamistoas köidab pilku suur peegelustega kapp. See hakkas neile Ikeas silma otstarbeka sisu poolest: igale rõivatükile ja aksessuaarile leidus oma koht. “Tohutult käepärane, aga uksed polnud meie stiil,” selgitab Janely. “Peeglid jätsime, aga uksed hankisime uued.”

Magamistoast pääseb rõdul avanevat vaadet nautima. Tualettlaud on ostetud Katariina Vanavarast, öökapid on pärit taaskasutusest ja ise korda tehtud. TiitKohaFoto

Voodikatte muster harmoneerub seinatapeediga. Magamistuppa trepihalli kohal olevasse seina tehti siseaken, et lasta majja rohkem valgust.

Vanemate magamistoa tapeet harmoneerub voodikatte ja patjade mustriga. TiitKohaFoto

Tegemist on samast majast pärit aknaga, mille restaureerimisega tegelev sõber korda tegi. Selle eest puudub veel heegeldatud kardin. “Pisiasju ongi puudu,” lausub Janely. Magamistoa maast laeni ulatuva akna taga asub suur rõdu, mis tegelikult on sauna ja garaaži katus.

Puidumustriga keraamilised plaadid on pandud ka dušinurka. TiitKohaFoto

Ülakorrusel palkseinu pole, vannitoas siiski näeb puitu. Tegelikult polegi tegu puiduga. “Tahtsime puidu muljet luua jah, seepärast panime nii dušinurga tagaseina ja põrandale kui ka kraanikausside alla puidumustriga keraamilised plaadid. Ega puit ju veele kaua vastu peaks,” täpsustab Pirko.

Vannitoas valamulaua all on puidumustriga keraamilised plaadid. TiitKohaFoto

Aeda tulevad talulilled

Väike aed oli täis vanu õunapuid, mis kõik peale ühe maha võeti. Ainus allesjäänu, ‘Liivi kuldrenett’ kannab tänutäheks suuri maitsvaid õunu. Aia ääres on mõned sõstrapõõsad ja vaarikapuhmad. Leiab ka lapikese supirohelise jaoks, aga peenraid teha pole kavas.

Küll kavatseb Janely aeda istutada vanu talulilli – mitut värvi pojenge ja flokse, liiliaid, kindlasti peab aias olema murtudsüda. Mõned püsikud on tal juba olemas. Omamoodi lilleaiaks on kujunenud terrass, kus on nii ampleid kui ka potililli.

“Hommikuti teatab Melany-Marii tihti, et läheb õue, ja muret pole. Justkui Bullerbys,” rõõmustab Janely, et tütar võib õues omatahtsi toimetada. Seda enam, et kahe krundi vahele ehitas isa koos kõrval elava tädipojaga, kelle tütar on Melany-Marii hea sõber, vahva kahekorruselise, rõdu ja liumäega mängumaja. Seal on hea sõpradega mängida.

Oma majas elades saavad lapsed minna õue millal tahes. Mängumaja kahe krundi vahel pakub kahe pere lastele palju võimalusi põnevalt aega veeta. TiitKohaFoto

Üksikasjalikult maja ehitust tutvustanud Pirko nendib lõpetuseks, et tema ise ei ole siiski kuigi osav ehitaja. Pigem meeldib talle asju välja mõelda ja jälgida, et need nii ka valmis saaksid. Tõelised töömehed on ikka Rein, Renee ja Joel. Juhtunud on sedagi, et Pirko ettekujutus asjast ei läinud kokku sellega, mis välja tuli. “Siis me nuputasime koos ja leidsime parima lahenduse,” lausub Pirko. “Tulemusel pole vigagi,” võtab ta asja kokku.