1973. aastal valmiski rookatusega jahimaja, mis on tänini alles. “Sellest ajast on kõik siin toimuv Lammasmmeenutanud nööbi külge mantli õmblemist. Meiegi oleme kogu aeg siia midagi juurde ehitanud,” ütleb Meelis. Ta mäletab jahimaja juba varajasest lapsepõlvest, sest on sellega ühevanune. Lookleva Kunda jõe kaisus asuva maatükiga seob teda aga lisaks mudilaspõlve mälestustele seegi, et siinsed maad kuulusid Meelise vanaisale.

Vana jahimaja on läbinud igas mõttes uuenduskuuri. Omaaegne rookatus pidas kaua vastu, kuid nüüd on majal värskem kate, ning erinevalt esimesest on see rookatus nüüd immutatud vahendiga, mis lisab sellele tulekindlust. Pidevalt suitsevate saunade korstnate kõrval on tuleohutus väga oluline ning sellele on siinne pere ehitustöid tehes kogu aeg mõelnud.

Vanadele saunadele uus elu

Tavaliselt köetakse peredes nädalalõppudel vaid üht sauna. Lammasmäe puhkekeskuses on kuus sauna saunaliste tulekuks pidevalt valmis, taustaks kaunid loodusvaated, mida läbivad Kunda jõgi ja Malla oja. Veekogule kõige lähemad saunad on ühtaegu kõige uuemad ja samas kõige vanemad.

Need on suitsusaunad, mis Lammasmäele toodud Luhamaalt ja Obinitsast. “Töötasime hea hulga raamatuid läbi, enne kui ehitama hakkasime,” märgib Airi. Lisaks külastati kogu perega eri maakondades asuvaid ning isegi Soome suitsusaunu. Uuriti, kuidas ikka kõige paremat suitsusauna ehitada, kütta ja millised tavad-kombed sellise juurde kuuluvad. “Meile meeldib vana ja ehe ehitusstiil. Ehitajad küll ütlesid, et mis te selle vana palgiga jamate, uuest oleks lihtsam teha.

Meie aga tahtsime oma saunades vana aja hõngu säilitada. Nüüd oleme näinud, et külastajad saavad just nendes äratundmisrõõmu – kellele meenub midagi lapsepõlvest, mõnel on mälestusi n-ö Tootsi saunaahju leilist. Meie omakorda rõõmustame, et saame vanu traditsioone edasi anda ja kanda,” räägib Meelis.

Muidugi oli ehitajatel selles mõttes õigus, et mitmed kohale toodud saunade palgid ei kõlvanud enam ehitusmaterjaliks. Võttis aega, et sobivaid vanu palke asenduseks leida. Mätaskatusega saunamajad on tõeline vaatamisväärsus, samas on praegune suitsusauna maja kokku pandud nelja hoone palkidest. Kaks korda ehitati selle sauna kerist ja lava. “Tahtsime maksimaalse võimsusega leili, säilitades samas hoone arhailise joone,” seletab Meelis. “Viimaks said kerisele Soome puusauna kerisekivid, mis talletavad kuumust kõige paremini, sest kivimassi on sellel rohkem. Lava oli esialgu ühes seinas ja kolmeastmeline. Nüüd asuvad saunalised ümber kerise, seega saab sõbraga vastastikku istuda ja leili nautida. Sellises saunas tekib mõnus melu!”

Viimane lava ehitati vanaga võrreldes ka madalam, et kütmise ajal oleks suits sellest kõrgemal. Nii ei lähe sauna pingid väga tahmaseks. Suvel köeb selline saun viis, talvel kuus tundi. Kui tahmaleil on visatud ning puhastustööd tehtud, saavad huvilised sauna minna.

Suitsusaunas saaks ju hea singigi valmis teha, kuid selleni ei ole Meelis ja Airi veel jõudnud.

“Viimati oli meie perel laupäev vaba siis, kui Tallinnas toimus suur laulupidu,” ütleb Meelis.

Teise kaugelt toodud sauna, mille vanadest palkseintest õhkab mõnusat suitsuaroomi, ehitati suur kappkeris. Selles saunas on kunagi liha suitsutatud ja vilja kuivatatud. Meelis näitab vastavaid märke kerise kõrval palkidel.

Kappkerisega sauna eelistajad saavad erikohtlemise osaliseks. Lisaks kadakavihale, millega siin ihu ergutatakse, läheb saunalistega koos leiliruumi saunamees. “See mees teeb kõik selleks, et elamus oleks tagatud. Ta viskab leili, sest sellega peab olema ettevaatlik, vihtleb ning hiljem juhatab ta leilis pehmeks haudunud saunalise jääaugu või lamamistooli juurde. Saunamees on eelkõige ohutuse tagaja,” seletab Meelis.

Vanas stiilis saunakestele on leitud kenad asukohad, samuti pole kauge mõnusalt jahutava veeni minna. Jõgi on selles osas üsna madal ja rahuliku vooluga.

Näilisele rahule vaatamata on voolav vesi Parijõe peret ka üllatanud. “Jõgi on korduvalt üle kallaste ajanud. 2010. aastal uputas jõgi ööbijatele mõeldud palkmajade esimese korruse narid vee alla. Me ei saanud rippsilla alt isegi kanuuga läbi sõita, sest veetase oli nii kõrge,” meenutab Airi.

Meelisele meenub veel üks suurveeaeg, mil nad perega Lammasmäele suundusid ja Kunda mõisa silda ületades nägid, et sillaalune jõgi oli ulpivaid puuhalge täis. “Mõtlesin neid küttepuid nähes, et küll on kahju, kellegi töö ja vaev on kõik vastu vett läinud. Lammasmäele jõudes nägime, kuidas meie maa oli vee all ning jõgi aina viis meie puukuuris ümber kukkunud puuriidast halgusid vaikselt välja. Need olid meie puud, mis otsaga jõudnud Kunda mõisa lähistele. Võtsime siis Airiga kanuud ja sõitsime kuurini, et selle uksed kinni panna,” meenutab peremees nüüd juba muigega. Tookord oli aga “vesi ahjus”, sest saunamõnude pakkujatel peab alati olema korralik küttetagavara.

Seda kõike, mida teistele pakutakse, armastatakse ka ise nautida. Isegi pere labrador Sammeli ehk Sammu hüppab jalule ning on valmis startima, kui kuuleb kedagi sauna hõikamas.

Sellise innukuse üle ei imesta ilmselt keegi, kes korra Lammasmäe saunamõnusid proovinud on.

Saunakultuuri edendamist ja tutvustamist südameasjaks pidavad Meelis ja Airi on oma missiooni tõukel liitunud nii Maaturismi kui Saunatee võrgustikuga. Viimane peaks ideaalis ühendama kõiki Eestimaa saunamõnude pakkujaid. “Meie jaoks on oluline, et sellesse ketti kuuluvatel teenusepakkujatel oleks külastajatele anda midagi enamat kui vaid saunamaja võtmed. Tore oleks, kui kõik saunad oleks omanäolised ning pakuks peale leili midagi veel.”

Lammasmäe puhkekeskuse pere on tugevasti tegelnud oma tootearendusega. Neil on isegi enda sümboolikaga tõrva- ja kadaka-käsitööseebid, lammastega ehted ja pudelikorgid.

Jahimeeste lemmiksaunad

Meelis ja Airi on saunadega puhkekeskust luues kõik kenasti läbi mõelnud. Näiteks on kunagi jahimeeste ehitatud jahimajas lisaks peo- ja kaminasaalile nüüd ka sisebassein ning moekas auru- ja aroomisaun. Sellele on pere hulgaliselt lisanud tervistavaid protseduure. Nii saavad aurus istujad end soola või jääkuubikutega hõõruda. Spaad meenutav ihu ja hinge puhastamise tempel on eriti meeldinud naistele. See on mõnus ajaviitmiskoht, kui mehed tenniseväljakul harjutavad, kanuuga jõel matkavad või hoopiski metssiga või põtra kütivad.

Lisaks on just õrnema sugupoole hulgas populaarseks osutunud loodusliku turbaga saun, mis tervistab ja toidab nahka. Suuremate rühmade jaoks on mõnus küti ehk Soome saun, mis asub jõe teisel kaldal. Sealtki saab lavalt otse minna ja end jõkke kasta.

Kõik, kes soovivad, saavad jääda öömajale või tellida saunaõlle kõrvale ka suupisteid või lausa pidulaua roogi. Menüüs on nii BBQ- kui ka grillroogi. Isegi maitsetaimi kasvatatakse suvel ise, et värske kraam oleks alati käepärast.

Loomulikult käiks selle kõige eest hoolitsemine ühele inimesele üle jõu. Suurtele peoseltskondadele teevad siin süüa ikka kogemustega kokad. Pere on suvel tööandjaks umbes 20-le, talvel 10 inimesele. “Meil on väga hea meeskond!” kiidab Meelis.

Maakodu külaskäigu päeval oli Airi ise laua katnud omatehtud suviste hõrgutistega. Meeliselegi meeldib süüa teha, eriti kui lauale tuleb kanda metsloomaliha.

Kuna jahikirega meestele on Lammasmäel ikka meeldinud, toimus kolmandat korda nende juures jahimeeste kokkutulek. Peremees on ise sel päeval koguni kahes rollis, ta on nii kostitaja kui ka üks osalistest. Meelis ütleb, et sai mitu aastat järjest jäägritelt kutseid jahiga liitumiseks. Viimaks ta murdus. “Tegin kursused läbi ning nüüd käin koguni kahe jahisektsiooniga jahil – ühe seltskonnaga ühel, teisega teisel nädalalõpul.”

Jahimeeste kokkutulek tuli eelmistest märksa rahvarohkem. “Kui eelmisel korral oli osavõtjaid 3000, siis nüüd oli tulijaid üle 5000,” rõõmustab Meelis.

Loomulikult said sel päeval soojaks köetud kõik saunad, et jäägrid võiks mõnuleda.