Sobiva kodukoha leidmiseks kulus peaaegu kaheksa kuud. Silmas peeti mereäärset paika. Ühelt noarootslase järeltulijalt õnnestus osta 33hektarine kinnistu, mis koosnes seitsmest lahustükist.

Kodu hakati rajama ligi kuuehektarisele kunagisele heinamaatükile. Männid olid juba jõudnud suureks kasvada, kadakad laiutasid kõrvuti kibuvitsadega. Mereäärset osa kattis roostik, jalge all lirtsus vesi. Ehitusega tehti algust 2002. aastal.

Laulja Airi Allvee hoiab hellalt vanavanemate kodu

Airi Allvee, kelle tähelend lauljana algas kord saatest “Kaks takti ette”, unistas kunagi kodust Suurejõel vanavanaisa ehitatud majas. Praeguseks on ta seal elanud juba 15 aastat.
Kõigi nende aastate jooksul on ta oma esivanemate kodu hellalt hoidnud ja tasapisi tohterdanud justkui austust väärivat vanakest. Vaarvanemate kodumaja algupäraseks taastamine ja olemasoleva säilitamine on üks Airi eesmärke.

15 aastat sirgunud aed elab juba oma elu

Mare Talviste ja Riho Raudi on loonud Kloogarannas oma kodu ümber imelise maastikuaia.

Ligi 7000 ruutmeetri suuruses aias on kõik vaated loodud täpselt ja asjatundlikult, nii et igast aknast paistaks igal aastaajal killuke kaunist ja rahustavat loodust. Pererahva üks lemmikvaateid avaneb köögiaknast. “Kõige parem on värvikaid terrasse vaadata nõudepesemise ajal. Juba aastaid võtame abikaasaga iga päev üles teema, kes saab täna nõusid pesta. Mina jään tavaliselt alla,” ütleb Riho Raudi oma aeda tutvustades.

Minu äri: Viimsi rannakalur viib huvilised merele

Viimsi poolsaarel elava kirgliku rannakaluri Rein Kääpa koduaknast kõigest paarikümne meetri kaugusel loksuvad lained vastu kallast. Rannakalur viib meresõidule neidki, kes muidu satuvad sinna vaid suurte parvlaevade pardal. Kala ta alati ei luba, sest see oleneb taevastest jõududest, küll aga saab alati lubada puhast mereõhku ja meeleolukat meresõitu.

Varjuaia nõtked näitsikud

Esmapilgul kaed ehk pisukese kadedusega valgusküllast aeda, kus on ohtrasti päikest, tuuleõhk liigutab õrnalt taimi ja vihm kastab neid. Tundub, et sellise aia pidajale jääbki vaid nautimise rõõm. Ent elu pole mustvalge, vaid õnneks värviline, olgu siis hallides või roosades toonides.
Üsna pea avastate, et ka keerulistes oludes annab kujundada põneva aia. Pealegi on sellise aia pidajal aega suvetoolis lesida ja kokteili limpsida, sest ära jääb igasugune kroonlehtede korjamine ja taimede toestamine. Kui suurem ahastus möödas, on aeg pidada plaani, kes on sellisesse varjuaeda oodatud, et rõõmsad oleksid nii taimed kui ka pererahvas. Niisiis, millised taimed sobivad varjuaeda?

Jakob Hurda sünnimajast on puudu vaid elumaja

Eesti suurmehe ja rahvaluulekuninga kodutalus Himmastes on renoveeritud aida- ja saunahoone, sissesõitu ehib maakividest kelder. Kodumajast endast on säilinud vaid lävekivi maastikul.
Kui Jakobsoni materiaalsest pärandist on Kurgjal säilinud uhke talukompleks, siis Hurda sünnikodust on järel ait, koda ja kelder ning needki on ehitatud XX sajandi algul. See tähendab, et need ei ole enam Hurda sünni aegsed, kuid Hurtade suguseltsi kuulsaim poeg võttis nende rajamisest osa.

Lüübnitsa aprikoosipuud

Sibulatee ja -laat on Peipsi-äärse Lüübnitsa küla kuulsaks teinud. Vähesed teavad, et Lüübnitsa on tuntud ka aprikoosipuude poolest. Anatoli Burlakov on kasvatanud aprikoose juba veerandsada aastat ja müünud neid kohalikel laatadel. Räpina Aianduskooli puuviljanduse õppejõud Jaan Kivistik, kes kirjutas Anatoli arikoosipuudest kümme aastat tagasi ja käis nüüd taas puude tervisega tutvumas, jagab oma tähelepanekuid ajakirjas.

Septembrikuu esikaas.

Pihlakas puhastab ja pakub kaitset

Pihlakas on üks meie austatumaid puid. Austus tuleneb usust puu maagilisse kaitsesse, mille pärast pihlakaid istutatakse koduväravasse ja kinnitatakse nende oksi ukse või kolde kohale.
Pihlakamarjadel on ka tugev antioksüdatiivne toime, mis puhastab meie organismi paljudest jääk- ja saastainetest. On märgatud, et kui marju pikemat aega tarvitada, vabaneb keha isegi meie organismi kumuleerunud raskmetallide jääkidest. Õpetusi ja retsepte pakub taimetark Maret Makko.

Eterniitkatuse värvimine pikendab selle iga

Nõukaaegne hitt-toode eterniit, mille kvaliteet jättis küll soovida, on ometi paljudes majapidamistes ajahambale reipalt vastu pidanud. Kui katusevahetust plaanis pole ja eterniiditahvlid on terved või saab purunenud kohad ära parandada, tasub mõelda katuse värvimisele. Värvimine kaitseb katust ilmastiku eest ja annab sellele aastaid juurde. Spetsialistid annavad nõu, kuidas eterniitkatust puhastada ja värvida.

Maja taastamine

Maja taastamise blogi kodunullistsajani.com autor Riin Leas teeb Maakodus väikese vahekokkuvõtte. „Ehituse algusest on möödas poolteist aastat, mida on vahelduva eduga saatnud entusiasm ja tüdimus, uudishimu ja kurnatus, ajaga võidu jooksmine ja kannatlikult ootamine. On olnud ka omajagu ootamatusi – ehkki üllatavalt vähe!”

Kastanimunad kutsuvad meisterdama

Rahvatarkuse järgi on tegemist maagiliste viljadega, millega saab ravida südamehaigusi, kõrget vererõhku ja palju muudki. Soovitatakse haigeid kohti kastanimunadega hõõruda või paari kastanimuna taskus kanda.
Kastanimunadest saab valmistada küünla- ja kuumaaluseid ning jõulupärgasid või kaunistada nendega lillepotiümbrisi ja vaase. Kui kohe pole ühtegi head ideed, mida nendega ette võtta, siis tasub värsked munad igal juhul komposti viskamise asemel traadi või lõnga otsa ajada. Küll nad ise annavad hiljem mõtteid, mida neist meisterdada.

Iidvana moodus seina kaunistamiseks

Marmoripuru sisaldava krohviseguga saab sise- ja välisseinu muuta omanäoliseks kordumatu mustriga vaatamisväärsuseks. Tegu on loodusliku sisaldusega krohviga, mille koostisesse kuuluvad liiv, savi, lubi, marmoripuru ja liim. Selline koostis võimaldab segu kanda kiht kihi haaval ja tekitada eri paksusega pinnavorme, mis ei hakka murenema ega pragunema, seda nii sise- kui ka välisseina ilmestamisel.