Millises Eesti mõisas on aknaklaasile graveeritud prantsuskeelsed värsid? Uuri järele!

 (1)
Maadeuurija Adam Johann von Krusensterni Kiltsi mõis
Ühes Krusensterni mälestustoas on hoiul ka aken prantsuskeelse luuletusega.Foto: Sven Arbet

Eesti ühes omapärasemas mõisas, mille nimekaim omanik oli maadeuurija Adam Johann von Krusenstern, pakuvad silmailu Kreeka laadis maalingud ja põnevust keskaegsed keldrid.

Kümme aastat tagasi, kui Maakodu pikalt Kiltsi mõisa ajaloost ja kooli plaanidest kirjutas, oli seal just lõppenud kauaoodatud remont.

Siis vahetati katus, tehti korda vestibüül ja põnevad vähi sõrgadena ette sirutuvad tiibhooned, kuhu sisustati mitu klassi. Kiltsi põhikool sai nägusa köögi, söögisaali ja riidehoiu, ilusatesse ruumidesse mahtus ka lasteaed.

Juba siis olid ajaloolased ja arhitektid kindlad, et pealtnäha lihtsa interjööriga mõisakool peidab endas saladusi. Esimesed maalingud olidki juba ilmsiks tulnud.

Foto: Sven Arbet

Arhitekt Nele Rohtlal ja ajaloolasel Epp Kangilaskil oli valmimas 1790. aastal ehitatud hoone restaureerimise projekt. Ees seisis keldrite uurimine, seda tööd juhtis Rakvere muuseumi arheoloog Tõnno Jonuks. Tehti usinalt eeltööd ja kirjutati projekte, kuni 2007. aastal õnnestus kavandatu elluviimiseks saada toetus Norra Kuningriigilt. Kiltsi lossi restaureerimist toetas Norra programm ühe miljoni 160 000 euroga, Väike-Maarja vald lisas omalt poolt 200 000 eurot.

Hüpokaustahi ja Malta ristid

Seotud lood:

Kui tahad Kiltsi lossiga põhjalikult tutvuda, pead arvestama mitme tunniga. Seal liigud ikka ühest trepist alla ja teisest üles. On ju peahoone nurkades neli kolmekorruselist torni – kaks ümarat ja kaks nelinurkset, lisaks tiibhooned.

“Meil siin ühest trepist kaks korda ei käidagi,” ütleb naljaga pooleks Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets. Võõrad eksivad lossis omapäi liikudes kindla peale ära, uued õpetajad enamasti ka.

Esimese korruse võlvitud ruumides ringi vaadates põikame õppekööki, kus on valge kahlitest soojakapiga pliit. XX sajandi algul ehitatud suur pliit seisab ammu jõude, aga lugu, mis juhtus selle korrastamisel 13 aastat tagasi, jutustatakse ikka ja jälle. Pottsepp olnud hästi hoolas ja töökas, ei mallanud isegi jõulupühi pidada. Kui pliit korda sai, selgus, et mees oli Tartus panka röövinud ja mõisa peitu pugenud.

Keldri ühest ruumist leiti keskaegse keerdtrepi alus, siin on nüüd võimlemissaal. Foto: Sven Arbet

Puhkeruumis on luuk, mille tagant pidavat viima käik Porkunisse, Vao linnusesse ja koguni Rakverre. 2001. aastal alanud kaevetöödega ei otsitud siiski käike, vaid uuriti keldrite ulatust. Keldrisse ladestunud mulda ja sodi toimetati esialgu välja transportööridega, järgnes peenem töö sõelte ja pintslitega. Kaevates selgus, et keskaegset alusmüüri jätkub pea kogu hoone alla. Müürid on kohati üle kahe meetri paksud. See lubab arvata, et XIV sajandi lõpul ehitati siia ilmselt kindlus.

Kesksest väljakaevatud ruumist ehk kunagisest suurest linnusehoovist leiti keskaegse keerdtrepi alus, välja puhastati ka müüri laskeavad. See ruum on nüüd algklasside spordisaal.

Edasi liikudes avaneb pilt, mida on raske kirjeldadagi. Silmal annab harjuda, et pika käigu lõppu näha. Kahel pool jäävad kohati varisenud paekivimüüride vahele suuremad ja väiksemad ruumid. Väljakaevamiste käigus eristasid uurijad siin mitmeid ehitusetappe.

XV sajandist võis pärineda hüpokaustahi, millest praeguseks on järel vaid osa külgmüüri ja põhi. Võlvitud kolde peale oli kuhjatud hunnik kerisekive, laes asus õhuaukudega lai paekiviplaat. Kütmise ajaks paeplaadi avad suleti. Kui ving oli haihtunud, tehti need lahti ning soe õhk pääses teisele korrusele.

Kunagises söögitoas on muusikaklass. Ära raamitud sondaažilapp sulab seinal kokku piltide reaga. Foto: Sven Arbet

Mõnes ruumis näeb krohvitud seinu. 1650. aastal – mõis oli siis Uexküllide valduses – tehti härrastemajas ümberehitusi ja krohviti üle ka osa keldreid. Ühes võlvkäigus näeb krohvitud seinal tolleaegset “grafitit” − krohvi sisse on visandatud kahe mehe profiilid. Nende vahele on aga osavama käega joonistatud Malta rist, mida ümbritseb ring. Selliseid pühitsusriste võis tollal näha kirikutes, aga ka taluaida või -lauda ustel – need pidid kaitsma kurja silma eest. Kas risti joonistas seina krohvinud töömees või oli sellel mingi tähendus, jääbki saladuseks.