Eestis kasvavatest taimedest on kõige ohtlikumad sinine käoking, mürk- ja surmaputk, sügislill, adoonis, must belladonna, koeranaeris, pukspuu, varesjalg, maikelluke, kirju sarikhernes, näsiniin, ogaõun, kukekannus, sõrmkübar, küpress-piimalill jt piimalillelised.

Paljud nendest on õige tarvitamise korral väärtuslikud ravimtaimed.

Kogu maailmas arvatakse olevat kuni 12 000 ravimtaimeliiki, kuigi neist sagedamini kasutatakse vähem kui 200 liiki.

Näitusel on hea võimalus ravim- ja mürktaimedega tutvust uuendada ning saada teadmisi nende kasutamise või nendest hoidumise kohta. Parim viis taimemürgistuste vältimiseks on õppida mürktaimi tundma maast madalast.

Ka ravimtaimede tundmisest on palju kasu. Oleme harjunud iga tühisemagi tervisehäda puhul haarama tabletipurgi järele. Samal ajal võib meil aias või aia taga kasvada ravimtaim, kelle kasutamine on meie tervisele ohutum.

Ei tasu ainult taimi valesti kasutada, sest iga ohutu taim võib osutuda ohtlikuks, kui teda liiga suurtes kogustes süüa.

Mis võiks veel parem olla tassikeset lõhnavast melissi- või münditeest – stress saab justkui pühitud.

Ajakava 12.08

11.00-18.00 näitus
12.00 TÜ Farmakognoosia professor Ain Raali loeng "Ravimtaimed või tabletid”*
14.30 Hüdrosoolide destillatsiooni töötuba

Ajakava 13.08

11.00-18.00 näitus
12.00 Hüdrosoolide destillatsiooni töötuba

Allikas: Tallinna Botaanikaaed