Peleta talvekülma mõnusa saunaskäiguga

Paljude jaoks on iganädalane saunaskäik tore traditsioon, kus kosutust saavad nii keha kui hing. Higistad saunalaval mürgid välja ja samal ajal puhastad ka meeli olmemuredest ning stressist!

Saun on eestlaste hulgas nii populaarne, et kodusauna omamine on täiesti tavaline. Paljudes teistes riikides on saunad aga siiski pigem spaades, spordikeskustest ja hotellides.

Sauna ajalugu on pikem kui paljud arvatagi oskavad. Euroopasse levis see komme Lõuna-Ameerikast ning kinnitas seejärel kanda Vana-Kreekas ja Roomas, kus saun sai lausa selliseks kultusobjektiks, et roomlastele omase suursugususega ehitati mitte selliseid saunu, nagu me tänapäeval nägema oleme harjunud, vaid hiiglaslike mõõtmetega saunakomplekse, mis laiusid tuhandetel ruutmeetritel. Roomlaste saunatraditsioonid aga mõjutasid omakorda Araabia saunakultuuri, mis hõlmas aurusaunu ja pani aluse tänapäevasele türgi saunale.

Siinmail tunti ja tuntakse praegugi aga hoopiski suitsusauna, Võrumaa suitsusaunakombestik on suisa UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja kantud.

Miskipärast ei kuulu sinna nimistusse aga soome leilisaun, kuigi Soome on tuntud saunamaa ja soomlaste väitel on nende saunakultuur Eesti omast kõvasti vanem.

Olgu sellega kuidas on, aga saunas tasub käia nii meil kui mujal, sest teadupärast toob saun hea tervise ning rõõmsa meele.

Siiski on mõned tervislikud eripärad, mille puhul saunaskäimist ei soovitata, seega tasub enne olla kindel, et organismile kuumus kuidagi halba ei tee.

Enamik inimesi sauna ja kuumust kartma ei pea, sest saun kiirendab ainevahetust, lõõgastab pinges lihaseid, puhastab nahka, parandab hingamisteede verevarustust ja tõstab tuju.

Miks saunas viheldakse?

Vihtlemisel on kolm ülesannet. Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk nahale ligemale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime.

Kõige levinum on kaseviht, millel on väga meeldiv lõhn. Vahelduseks võib ka kasutada tamme-, sarapuu-, pihlaka-, musta lepa ja mustasõstra okstest tehtud vihtasid ning eukalüptivihta.

Kuna värsket vihta pole võimalik aastaläbi meie tingimustes saada, siis nupukamad on viha pärast valmistamist külmutanud. Külmutatud viht tahab enne kasutamist saada leotamist leiges vees, umbes 30 minutit. Külmutatakse põhiliselt kase- ja eukalüpti vihtasid. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud ka kunst-vihad.

Mitmekesine saunamaailm

Saunasid on maailmas olemas väga mitmesuguseid. Mõned levinumad:

Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun. Hamman (araabia keeles – kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Selles on sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40–50 °C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume, kus soovi korral saab end külma veega üle valada.

Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 70–100 °C ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Pärast iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on meõldud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

Rooma saun erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid, mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused.

Vene saun ehk leilisaun. Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50 °C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.

Iiri saun. Selle sauna liigi arendasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste võrreldes on selles, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50–55 °C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.

"Indiaani saun" ehk higistamistelk. Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga. Indiaani kultuuris "saun-kirik". Higistamistelk on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõimusid. Väikeses kuplikujulises telgis istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

Aurusaun. Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45 °C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.

Suitsusaun. Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti, et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4–5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada, kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud , suitsu välja ajamiseks visatakse nn.vinguleili ning siis minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama, et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

Koobassaun ehk maasaun on suitsusaun, mis ehitati kas poolenisti või täiesti maa sisse. Viimaseid teada olevaid maasaunu leiti eelmise sajandi alguses Eesti lõunaosast. Arvatakse, et koobassaun on suitsusauna eelkäija, neid ehitati aegadel mil ei tuntud veel palkehitiste ehitamist.

Infrapunasaun on saun, mida kütavad infrapunaallikad. Infrapunasauna temperatuur on enamasti kuni 40 °C. Selles saunas istutakse tavaliselt kuni 20 min, et infrapunakiirgus keha läbiks. See saunaliik on paras nendele, kes ei talu ei kuuma ega leili.

Allikad: Textelle, Wikipedia