Seeneriik on kirev ja rikkalik – mida võtta, mida jätta?

Jälle on kätte jõudnud aeg, mil paljude metsajalutuskäigud lõpevad seente puhastamisega. Kuna patta panna ei kõlba kaugeltki kõiki seeni, kerkib ühejalgsete kübarakandjatega kohtudes küsimus – võtta või jätta?

Eesti Loodusmuuseumi sügisesel seenenäitusel on lihtne, sest vastuse seeneliigi söödavuse kohta annab juures olev tingmärk. Aga mis saab metsas? Seene lõhn, maitse või ussitamine sellekohaseid vihjeid ei anna. Tuleb liike tundma õppida!

Tasub arvestada, et seene välimus oleneb kasvukoha tingimustest ja sellestki, kas päev on vihmane või päikeseline. Segadust suurendab asjaolu, et sageli on nooruke seenemikk sootuks teist nägu kui täiskasvanu.

Ja isegi kui seeneliik on tuvastatud, ei pruugi vastus küsimusele – söödav või mitte – ühene olla.