1532. aastal jõudis Andide piirkonda Hispaania vallutaja Francisco Pizarro oma väikese sõjaväega. Nad tapsid inkade kuninga ja nende kultuur määrati hääbumisele. Pizarro reeglite järgi keelati kinoat ülistavad tseremoniaalsed rituaalid, hävitati kõik kinoapõllud ja keelati indiaanlastel nende püha vilja kasvatamine. Sõnakuulmatuil ähvardati raiuda maha käed või karistada neid surmanuhtlusega. Sellise karmi seaduse tõttu kadus indiaanlaste püha toidutaim kohalikelt põldudelt sajanditeks.

VÄÄRT TAIME TAASAVASTAMINE
1970. aastate lõpul, mil kogu maailmas suurenes huvi tervisliku toitumise vastu, tõusis tšiili hanemalts jälle huviorbiiti. Esialgu katsetati seda kasvatada Inglismaal, Hollandis, Saksamaal, Taanis ja Soomes. 1983 tunnistasid kinoakorporatsiooni rajajad Stephan Gorad ja Don McKinley selle iidse, unustuse hõlma vajunud toidutaime suurt potentsiaali ja alustasid Colorados taas selle kasvatamist. Mõlemad mehed õppisid Boliivia vaimse liidri Oscar Ichazo juures, kes innustas neid tarvitama kinoat, et arendada sügavamat vaimset tundlikkust meditatsiooni ajal.
Tänapäeval on kinoa saavutamas kogu maailmas üha suuremat populaarsust. Seda tõestab ka fakt, et käesolev, 2013. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks kinoa aastaks.
Tšiili hanemaltsa seemned on väga toitaineterikkad. Nad on kõrge proteiini- (14−18%) ja tärklisesisaldusega (60%), neis on rikkalikult vitamiine, magneesiumi, rauda, kaaliumi ja kaltsiumi. Kinoaseemnetes leidub ka asendamatuid aminohappeid lüsiini ja metioniini, kuid ei sisalda gluteeni ja sobib toiduks ka tsöliaakiahaigetele.
Kinoat süüakse Lõuna-Ameerikas sarnaselt riisiga, teda kasutatakse ka suppide ja pannkookide panela koostises. Tšiilis segatakse tema röstitud seemneid suhkruga ning sooja vee või piimaga. Täisterajahust valmistatakse kohalikku leiba. Seemneid ka röstitakse, jahvatatakse ning valmistatakse hommikusöögihelbeid. Neist valmistatakse inkade kultuuris traditsioonilist õlletaolist jooki chicha’t.
Kinoajahu segatuna teiste teraviljadega sobib küpsetiste ja pastatoodete valmistamiseks. Taime lehti kasutatakse salatite, kõrvalroogade ja suppide koostises sarnaselt spinatiga.

ABI PALJUDELE HÄDADELE
Kinoaseemnetest saadud õli on tugev antioksüdant. Rahvameditsiinis on läbi aegade kasutatud jahvatatud ja küpsetatud seemneid kompressina, leevendamaks valu ja muljumisvigastusi. Kinoat on kasutatud ka kui diureetikumi. See taim on aidanud tuberkuloosi, maksaprobleemide, aga ka kõrgusekartuse ja merehaiguse korral.
Kuna taim on kõrge kaltsiumisisaldusega, on Andide piirkonnas teda kasutatud näiteks naiste organismi tugevdamiseks raseduse ajal ja rinnaga toitvate naiste piimatekke suurendamiseks.
Luumurdude korral on soovitatud süüa rohkelt kinoat ning kasutada selle jahust ja veest valmistatud plaastreid.
Eestis müüakse kinoaseemneid peamiselt loodus- ja tervisetoodete kauplustes.
Tšiili hanemaltsa lähedasi sugulasi kasvab ka Eesti looduses ja nende hulgas on toidutaimigi. Näiteks on väärtuslik rohkem küll umbrohuna tuntud valge hanemalts (C. album). Müür-hanemaltsa (C. murale) on kasutatatud Prantsusmaal salatitaimena. Sarnaselt spinatiga on kasutatud ka näiteks vits-hanemaltsa (C.foliosum) ja tervelehist hanemaltsa (C. bonus-henricus).