Kohalike jaoks tähendab suvi aega, mil koduse elu kõrvalt tegeldakse külalistega, küpsetatakse rohkem leiba ja saia ning suitsutatakse kala, rääkimata sagedasest sauna kütmisest ja poodi uute käsitööesemete viimisest.

Käsitööst peetakse saartel väga lugu. On see ju talvisel ajal parim ajatäide, mis võib suvel “kena kopika” sisse tuua.

Ja väikesaarte töökad mehed ja andekad naised ei istu naljalt käed rüpes, vaid mõtlevad välja üha uusi tooteid. Igas koduses roas ja esemes on tunda tegijate armastust tehtu, kodusaare ja kohaliku pärandi vastu. Paljud taluomanikud tegelevad turismi ja majutusega – loetud suvekuud on saarerahva jaoks oluliseks sissetulekuallikas.

Saareelu ei sobi kõikidele, kuid kes korra on südame sinna jätnud, see kipub sinna tagasi. Nii juhtus ka ühe Ruhnu perenaisega, kes läks tühjana seisnud talu koristama, kuid jäi sinna elama.
Head lugemist ja toredaid reise saartele!