Pärast kutsekooli lõpetamist tuli hakata tulevikuplaane pidama. Kuna Jürgen on kiindunud Hiiumaasse, siis ei soovinud ta kuhugi kaugemale töökohta otsima minna. Oma töökojaks valis ta Kase talu laudahoone, mille renoveerimisele kulus noorel mehel kaks aastat.

Toetus aitas soovi täita

Jürgeni ema Pilvi Post räägib, et nad elasidki varem perega selles talus, aga siis sai mere ääres uus kodumaja valmis. Kui vanaema suri, jäi maja tühjaks. “Minu vanaema pidas siin lambaid, meie peamiselt sigu ja kanu,” räägib Pilvi. “Idee rajada lauta puidutöökoda tuli Jürgenil endal. Poiss oli juba väiksena puutööhuviline, näppas vanaisalt tööriistu ja muudkui toksis.”

PRIA toetusraha abil on nüüd töökoda valmis. Vana laudahoone oli juba üsna viimase piirini lagunenud. Esimese tööna vahetas Jürgen ära katuse, siis kohendati vundamenti. Põrandad, millelt tohutud koormad sodi ja mulda välja kühveldati ning ära veeti, tasandati ning need on nüüd kena ja tugeva betooni all.

Seinad soojustati ja kaeti puitlaastplaatidega, mis sobivad hästi tisleri tööruumi ilmestama. Laut, mis on sama pikk kui mõne mandriinimese rehemaja, võimaldas ühe katuse alla koondada katla- ja laoruumi, väikese kontori, viimistlustoa ning avara töökoja, kus laastud ja saepuru lendavad.

Toetusrahaga osteti kõik tööks vajalikud masinad ja puidutööpingid.

Kõik puidujäägid, mis üle jäävad, sobib katla alla visata ning saabki tööruum jälle soojem. “Kui PRIAst toetusraha ei oleks saanud, siis ma pidanuks mandrile tööle minema. Nüüd, kui puhkust vajan, lähen korraks õunaaeda, söön mõne õuna, jalutan veidi aias ja asun jälle tööle,” on Jürgen tänulik.

Tööpuudust noormees esialgu ei karda. Jürgen ütleb, et varsti võib tal isegi abikäsi vaja minna. Tema juurde on mööblit parandada toodud, samas on temalt ka toole ja laudu tellitud. Samuti on tulnud teha uusi uksi, aknaid, aiamööblit ning juba on ta proovinud teiste oskajate kõrval ka paaditegu. “Endalegi tahaks kord paadi teha. Mitte väga suurt, vast võrgupaadi, kuigi ma kalamees ei ole. Aga meri on ukse all,” unistab ta. Praegu on töös aknad, mida ei avata. “Lahtikäivad aknad on märksa keerulisemad,” tutvustab Jürgen. “Veel ootab tegemist trepp, astmed on virnas ootamas. See on mu elu esimene. Õnneks on mul Emmastes üks tuttav trepimeister, kellelt saan vajaduse korral nõu küsida.”

Üldjuhul meeldiks noorele tislerile omanäolist mööblit ise luua. Paraku tuleb rohkem kindla sooviga tellimusi täita. “Mõni on mu noorust nähes alguses kohkunud. Veel ei ole ka tootekataloogi näidata, see on alles koostamisel,” märgib Jürgen.

Suvel saab rege parandada

Jaanipäeval toodi tema juurde tohterdada väga vanad hobustega veetavad sõidukid. Vankri võttis Jürgen juppideks lahti. Ema Pilvi meelest oli selle kokkupanek keeruline, ent noormees sai tööga väga hästi hakkama ning nüüd kaunistavad vanker ja regi juba omanike iluaeda.

Nagu vanasõna ütleb – rege rauta suvel –,  tegi Jürgen Post tänavu korda nii ree  kui ka vankri.

Töökojas jääb silma antiikne laud, mis on paksu papiga kaetud, kuid siiski abilauana kasutuses. “Laud kuulus varem Käinas elanud vanaemale, aga eelmisel aastal ta kahjuks suri. Ega ma sellel tööd ei tee, ainult toetan asju. Tulevikus, kui selle korda teen, saab sellest ehk söögilaud,” seletab Jürgen.

Uskudes oma oskustesse ja jõusse, loodab noormees kogu Kase talu nii korda teha, et tulevikus saaks sinna ka tulevase pere sisse kolida. “Kindlasti teen kõik aknad ja mööbli ise,” unistab ta.

Praegu pole tal veel kindlat pruudikandidaati, töökoha loomine ja puidutöö on võtnud suure osa ajast. “Aega on selle kiire asjaga,” arvab noormees.

Ema süda rõõmustab juba niigi. “Vanemal pojal ei ole tagasiteed, sest õpib muusikaakadeemias trompetit ning ees terendavad sootuks kaugemad kandid. Jürgen tahtis kohe kodukanti jääda. Laudahoone on juba lagunemisest päästetud, nüüd on ta elamu käsile võtnud. Ja seda täiesti vabatahtlikult!”

Kase talu renoveeritud lauta sätitud puidutöökoda kandideeris Maakodu kauni maakodu konkursil 20014. aastal tootmistalude kategoorias.