Kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul on selle aasta talv olnud pehme, kuid miinuskraadide saabudes on põlengute ärahoidmiseks kõige olulisem kütta ettevaatlikult ja mitte hakata külmunud torusid liigse kuumusega sulatama.

„Meil on igal aastal registreeritud selliseid tulekahjusid, mille on põhjustanud liiga intensiivne kütmine või torude soojendamine kuumapuhuri või leeklambiga. Näiteks juhtum, kus prooviti seina sees asuvaid veetorusid sulatada diiselsoojapuhuriga, kuid torude lähedal asunud puidust välissein läks kuumaks ja süttis põlema. Kahjusumma oli 1500 eurot, kuid see oleks võinud lõppeda ka hoone täieliku hävimisega,“ ütles Kiibus.

„Lisaks tuletame meelde, et intensiivsema kütteperioodi ajal ei tohi ahju ette ladustada kergesti süttivaid esemeid ning ka suurema pakasega tuleb kütta mõõdukalt vastavalt küttekeha taluvusele,“ lisas Kiibus.

Samuti tekitavad pakasega tihti kahjusid jääd täis vihmaveetorud, mis liiga raskeks muutudes maja küljest lahti murduvad ja mõnikord osa katusest kaasa viivad. Soojema ilma korral võib sulavesi ka jäätunud rennidest maja konstruktsioonidesse tee leida.

SOOVITUSED
  • Külmakraadide eel on oluline tühjendada torustikud hoonetes, mida ei köeta. Ära sulata juba külmunud torusid leeklambi ega kuumapuhuriga ka siis, kui siiani pole nii tehes midagi juhtunud.
  • Küta ahju mõõdukalt vastavalt küttekeha taluvusele. Hea reegel on kütta üks sületäis korraga.
  • Hoia ahjuesised puhtad kergesti süttivatest esemetest ja aseta kuum tuhk alati kuumakindlasse anumasse.
  • Suvekodus või pikemale reisile minnes omapäi jäetud kodus hoia mõõdukat temperatuuri – see ei lase torudel külmuda ning hoiab elamise heas korras.
  • Püüa hoida vihmavee süsteemid puhtad, et sinna ei tekiks külmaga jäätuvat ummistust. Kui vesi on rennides juba jäätunud, on oht, et raskeks muutunud rennid murduvad hoone küljest lahti ja viivad kaasa ka osa katusest.