Kas põlenud maja seintes olev tuhaplokk ja vana tellis peavad survepesuriga pesule vastu?

Lugeja küsib:Peale maja põlengut saime pakkumise maja taastamiseks. Maja koosneb kahest osast. Vanem osa on ehitatud 1800 lõpus punasest tellisest ning uuem 1980-ndatel tuhaplokist.

Pakkumise teinud firmal on plaanis hakata maja seest survepesuritega pesema. Küsimus ongi, kas tuhaplokk ja vana tellis peavad sellele vastu, nii et niiskus sinna sisse ei jääks ning tellisseinte tugevus säiliks? Hetkel seinad juba vettinud kustutusveest ning peale sadavast vihmast.

Lisaks küsiks veel, kas vanas osas peaks eemaldama ka esimese ja teise korruse vahelae, kuna laevahe läbi vettinud. Lagi on seest liiva ja savi täis ning alt krohvitud.

Vastab Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus. 

Põlengu järgne saneerimine on oskusi nõudev tegevus, mille kohta olen parimaid soovitusi saanud Soome erialaliidult "Suomen JVT- ja Kuivausliikkeiden Liitto" vt. http://www.vahinkopalvelut.net . Sealt saadud info kohaselt on tulekahjujärgsel saneerimisel kolm põhilist tegevust
1. pindade puhastamine (milleks võib kasutada ka survepesurit)
2. lõhnaeemaldus ja desinfitseerimine, mille käigus puhastatakse hoone bakteritest, hallitusseentest ja parandatakse õhu keemilist koostist
3. kuivatamine.

Kõik konstruktsioonid on vajalik kuivatada (puit niiskusesisalduse tasemeni alla 20%, ülejäänud materjalid vastavalt materjali liigile). Kuivatamisel on oluline, et nimetatud niiskusesisaldus saavutatakse kogu konstruktsiooni ulatuses (ka konstruktsiooni sees).

Pärast neid kolme tegevust võib alles hakata hoonet taastama. Taastamisel kontrollitakse muuhulgas ka materjalide mehhaanilisi omadusi ning vajadusel tugevdatakse, proteesitakse või asendatakse konstruktsiooni detaile. Enne taastamist tuleb kindlasti teha hoone ehitustehniline ekspertiis ning sõltuvalt kahjustuste ulatusest koostada ehitusprojekt.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.