Külmakahjustustest tuleks hoiduda

 (1)
Külm, jää, talv, lumi, miinuskraadid, silmad, soojad riided
Pilt on illustreerivFoto: Karli Saul

Kuidas ilusa lume ja karge pakase nautimise kõrval lihtsal viisil hoiduda igatalvistest muredest: külmavillide tekkimisest huulele või nina alla, naha ketendamisest ning karedast käenahast?

“Suure pakasega tuleb nii näo- kui käenahka – eriti õrnades kohtades nagu huuled ja nohune nina – kindlasti kaitsta rikkaliku kaitsekreemiga. Apteegis on saadaval igast hinnaklassist ja igale nahatüübile spetsiaalseid nahka kaitsvaid talvekreeme,” räägib Weyergans Stuudio kosmeetik Tiina Vihmar.

Kindlasti tuleb end kreemitada vähemalt poolt tundi enne õue minemist. Muidu võib nahka liiga vähe imendunud kreem jäätuda ja külmakahjustuse tekitada. Ka võib kõva pakasega nägu kaitsta käpikutesse peidetud käsi näo ees hoides. Kõige tähtsam on Tiina Vihmari sõnul nahatüübiga sobiv kreem. Mida kuivem on nahk, seda rasvasem olgu kreem. Külma eest aitab kaitsta ka jumestus, aga tingimus on sama – jumestuskreem peab olema nahal vähemalt pool tundi enne välja minekut.

Kui juba on tekkinud külmakahjustus, aitavad toitvad ja rohke õlisisaldusega näomaskid. Talvel ei maksa näo puhul kindlasti liialdada koorivate vahenditega ja eriti ettevaatlik peab olema pärast sauna külma kätte minnes.

“Kui inimesel ei ole näonahaga prob­leeme, siis polegi põskede veidi punakaks minek halb. See võib järgmisel päeval kaasa tuua hoopis ilusama näojume,” lisab Selve Miil Skin Ilusalongist. “Õues peaks vältima keelega huulte niisutamist. Hiina meditsiini seisukohalt tuleks kaitsta tuule ja külma eest koljualust piirkonda, kus asuvad resonaatorid, nn Tuulte Tiik. Ehk siit moraal – sall kaela ja kapuuts pähe!”

Seotud lood:

Kätekreemidest kiidab Vihmar heaks just vaseliinilaadse koostisega tugevalt toitvad kreemid nagu Neutrogina. “Kindlasti tuleb juba toas kindad kätte tõmmata, mitte neid pakase käes otsida. Kui külmavillid ja karedus on juba tekkinud, aitavad soojaks lastud õlivannid kätele. Eelkõige mõjuvad need hästi õrnemale küüneümbruse nahale. Õlidest sobivad kõik kodus leiduvad toiduõlid, eriti hea on oliiviõli. Kui huuled on juba lõhenenud, annab ajutiselt olukorda leevendada vaseliiniga.”

Väga head on ka spetsiaalsed külmakahjustusi ravivad vahendid. Kodustest abimeestest võib huultele kanda ka mett või saialillesalvi. Ja kuigi eesti rahvale on iseloomulik olla ontlik, võiks Miili sõnul vahel jälgida, kuidas noored möllavad bussi või rongi oodates. Väike kätega vehkimine ja võimlemine ei pea alati olema märk halvast kasvatusest. See aitab hoopis külmapoisse eemale peletada.

Alati on lihtsam külmakahjustusi vältida kui ravida. Nahatüübile sobiv kaitsekreem 30 minutit enne väljumist, huuled paksult ravihuulepulgaga kokku, soojad käpikud kätte – need võtted aitavad külmad ilmad üle elada. Kui kas või korra nende lihtsate reeglite vastu eksida, maksab see kohe kätte – kellel rohkem, kellel vähem.