Liiklusõnnetuse kohale sattudes käituge järgmiselt.

  1. vähendage auto kiirust, ent ärge pidurdage järsult;
  2. peatage auto ohutult vastavalt kehtivale liiklusseadusele;
  3. pange selga ohutusvest, tähistage liiklusõnnetuse koht ohutusmärgiga;
  4. abi andma minnes jälgige hoolikalt liiklust, et tagada enda ohutus sündmuspaigal;
  5. seejärel tehke kindlaks, kui raske õnnetusega on tegu ja millist abi vajatakse.

Õnnetusjuhtumi raskusest oleneb abistaja tegutsemine ehk päästmisahel. Raskema liiklusõnnetuse korral helistage viivitamatult hädaabinumbrile ja teavitage juhtunust. Täitke saadud korraldusi!
Sündmuskohal tehke kindlaks, kas kannatanu(d) on teadvusel, selleks kõnetage vigastatuid.
Tehke kindlaks vigastuse ulatus. Peatage nähtavad verejooksud. Kasutage autoapteegi ja/või käepäraseid vahendeid.
Rääkige kannatanuga abi saabumiseni ja uurige, mis teeb talle enim valu ning kas ta saab oma käsi ja jalgu liigutada. Kui kannatanu kaotab teadvuse, on vahepeal hangitud info kiirabiarstidele abiks. Kontrollige pidevalt teadvuse kaotanud kannatanu(te) hingamist. Hingamise lakkamisel alustage viivitamatult elustamisega.

NB! Pidage silmas, et kannatanuid võib autost välja tõsta vaid juhul, kui nad vajavad elustamist või on auto süttimise oht!
Esmaabi andes luumurde ei lahastata, sest valesti lahastamine võib vigastust suurendada! Vajaduse korral toestatakse vigastatud piirkonda. Kui kahtlustate kannatanul lülisambavigastust, toestage tema pead abi saabumiseni.
Pea-, kaela- või lülisambavigastust võib kahtlustada juhul, kui kannatanu on unine, uimane, ülierutuv või kaotab teadvuse. Ta ei mäleta, mis temaga juhtus, tal on tugev peavalu, iiveldus või oksendamine, ta on kergesti ärrituv, käitub imelikult või tekivad krambid. Kaelas või seljas esineb valu või ülitundlikkust. Kaelatuge võib paigaldada ainult selle asetamist õppinud inimene. Oskamatust abist võib tekkida lisavigastus.
Mootorrattaõnnetuse puhul on tüüpilisemad vigastused: aju-trauma, koljumurd ja sääreluudemurd.
Õnnetusse sattunul võtke kiiver ära ainult siis, kui teda on vaja elustada. Jalgratturite vigastused on mootorratturite omadega samalaadsed, kuid üldjuhul kergemad. Seaduse kohaselt peavad kõik jalgratturid, kes on nooremad kui 16, kandma kiivrit, kuid on soovitav, et kiivrit kannaks iga jalgrattur. Kiivri kandmine võib õnnetuse korral päästa elu!
Pidage meeles, et kui kannatanut on vaja õnnetuskohalt eemale viia, siis teda ei tassita, vaid lohistatakse ettevaatlikult, et kannatanut võimalikult vähe koormata ja liigutada.
Jälgige õnnetuspaigal ka neid inimesi, kes vaikivad, nende vigastus võib olla väga tõsine. Peale nähtavate vigastuste võivad tekkida sisemised verejooksud, seetõttu on vaja jälgida kannatanu välimust ja käitumist. Vältige kannatanuga suhtlemisel järgmisi väljendeid: kõik on korras, ma tean, mida sa tunned, pulmadeks paraneb ära vms. Me ei tea kunagi, kuidas keegi end sel hetkel tunneb, saame vaid lohutada ja anda esmaabi, olles kannatanu juures kiirabi jõudmiseni.
Kiire reageerimine ja oskuslik tegutsemine võivad päästa inimese elu!


Muuda autosõit turvaliseks

  • Last sõiduta autos üksnes tema vanuse ja kasvuga sobivas turvatoolis.
  • Turvavöö kaitseb sind ja kaasreisijaid õnnetuse korral. Ära alusta sõitu enne, kui reisijate turvavööd on kinnitatud.
  • Kõrvaltegevused autoroolis on lubamatud. Sõidu ajal mobiiltelefoniga rääkimine võib jääda sinu viimaseks tegevuseks.
  • Alkoholi- ja narkojoobes olekus sõidukijuhtimine on lubamatu.
  • Kihutamine seab ohtu nii sinu kui ka lähedaste ja kaasinimeste elud.
  • Mootor- või jalgrattaga sõites kanna alati kiivrit. Just kiiver võib päästa sinu elu ja vähendada peavigastuse ohtu.