Meeste haigused liiguvad alt üles, naistel ülevalt alla
Antsla vallas tegutsev perearst Marget Moppel ütles, et maainimene on üldiselt vapper. Eakamate põhihädadeks on endiselt kõrge vererõhk ja südamehaigused.
Arsti juures on hakatud tihemini käima. Palju tuleb ka noori, kes loevad internetist haiguste kirjeldusi, millest saavad valesti aru. Moppeli arvates on kaasa aidanud ka südamehaiguste ennetusprojektid, mis on toonud arstile 30-40aastaseid, kuid 50aastased millegipärast ei tule.
Ta lisas, et ka 40sed mehed ei taha tulla. "Nendele teen ma profülaktilise läbivaatuse praktiliselt jõuliselt lähenedes," sõnas ta. "Mehe hädad hakkavad alt pihta ja lähevad üles, naistel ülevalt alla."
Samas peaks just mehed arstile varakult minema, kuna neid saab mõneti isegi paremini aidata kui naisi. Moppel lisas, et kui teha meestele hormoonide uuringut, siis 2/3 reaktsioon on negatiivne, et seda üldse uuriti. Selleks et saada meest uroloogi juurde, tuleb teha ikka kõvasti tööd. "Ilmselt on tegemist valehäbiga: ürgmehelik suhtumine, et peab terve olema ning kindlasti ei tohi meeste sfäärist haige olla."
Maainimene on muutunud väga ärevaks
"Olen 30 aastat töötanud ning vaatan murega, et maainimene on väga ärevaks muutunud," märkis Moppel. "Vanasti olid 60-70sed muretumad või vähemalt rõõmsamad, kuid praegu elavad kõike meediast tulevat väga raskelt üle." See raskendab ka perearsti tööd, kes lihtsalt ei jõua neile kogu aeg tuge pakkuda. Moppel tunnistas, et perearsti kohati koormab inimeste mure. "Pean inimesega tohutu psühhoteraapia läbi tegema, et ta rahuneks ning rõõmsamalt koju läheks."
Perearst kinnitas, et inimestel ei olegi nii palju mitte somaatilist kui hingehäda. Antidepressant pole alati lahenduseks ning tihtipeale tahetakse hoopis rääkida, mis võtab aega. Samuti ei ole maal alati võimalust psühholoogi juurde minna, kuid ka linna ei taheta sõita. "Viirused ja muud tõved on ületatavad, kuid hingehäda on palju," nentis Moppel.
Arsti sõnul on kogu EV taasiseseisvumisaja olnud probleeme. "Ma imestan, sest meil oma riik ja oleme nagu vabad, kuid inimesed siin maal on nii ahistatud psühholoogiliselt. Kõrvalt vaadates ei leia, et ta nii hädas on. Kuid mõttemaailm on teistsugune ning inimesed on muutunud abitumaks." Samas ei puutu arst kokku sellega, kes on rõõmus ning toimekas.
Naised on kindlasti aktiivsemad. Mehed jõuavad tihti arstile alles infarktiga, mis on alguse saanud hoopiski muust hädast. Ka noori mehi peab tänapäeval jälgima, sest tööpinged panevad vererõhu varakult mängima. Üha rohkem on nooremaid mehi ka arsti poole pöördunud, sest tööd ei ole ning hingehädad hakkavad piinama. "Tullakse kaebusega, et südames torked, kuid tegemist pole üldsegi südamehaigusega."
Moppeli hinnangul on inimesed enese suhtes üldiselt hoolsamad, jälgides toitumist ja ollakse füüsiliselt aktiivsed.
Ambla valla perearst Enn Sults ütles, et praegu on ülekaalus nn hooaja haigused: kes on jaheda kevadilmaga külmetanud, tekkinud kurgupõletik, angiin või aiamaad kaevanud, tekkinud lihasvalud seljas-kätes.
Ka Sultsi sõnul on palju hingehaigusi, kuna mitmed on just koondatud. Ta lisas, et eriliselt palju on uinumis- ja unehäireid, mille põhjuste leidmine ning abistamine ei ole lihtne. Ka tema sõnul ei taha maainimene kuskile linna psühhiaatrile minna, kuna kulutab sõiduraha, lisaks tuleb visiiditasu maksta ja millalgi jälle tagasi näitama minna.
Lapsed on nõrgad
46 aastat arstina tegutsenud Vastseliina asendusperearst Niina Tšindropova sõnul on vanematel inimestel tavapäraselt südame-, kopsu-, vererõhu- ja neeruhädad. "Mõnel vahest nii palju hädasid, et mõtlen, kuidas ta suudab kõiki neid ravimeid ära kasutada," ütles ta.
Vanematel inimestel on palju muret ka noorte hakkama saamise pärast, keda tuleb oma piskust pensionist toetada. Pingete mõjul on palju unehäireid.
Tšindropova sõnul on noored füüsiliselt nõrgad, sest ei tee sporti. Kuna füüsiline vastupanu on nõrk, tekivad muud probleemid nagu rühihäired, lampjalgsus jne.
OÜ Tori Ambulatooriumi perearst Sirje Mõttuse sõnul on tema patsientidel peamiselt probleemiks luu-liigeste haigused, vererõhk, südamehaigused. "Maainimene tuleb ikka tõsise hädaga, üksikute täppidega käiakse vähe."
Tema sõnul on üllatavalt palju suurest pingest tulenevaid probleeme noortel, eriti gümnaasiumi lõpetajatel ja kõrgkooli esmakursuslastel.
