Kõige rohkem tehakse meil vihtu arukasest, millel on pika ja terava tipuga lehed. Vähem kasutatakse veidi ümmargusema kuju ja tömbima lehetipuga sookaske. Sookasest viht lõhnab tugevamini. Arukasest vihaga vihtlemisel aga kleepuvad vihalehed vähem ihu külge. Vihtasid võib pikemat aega säilitada kas kuivatatult või külmutatult. Kuivatamiseks sobib hästi otsese päikesepaiste eest varjatud ventileeritav ruum, kus vihad riputatakse seinale või lakke.

Kaseokstele võib lisada ka teiste puude oksi. Pärnale näiteks omistatakse podagrat leevendavat mõju. Pärnavihtu võib teha ka õitsemise ajal, siis saab saunaline lisaks n-ö lõhnateraapiat.

Lepaoksad leevendavad pea- ja luuvalu, tammevihaga vihtlemine tasakaalustab inimeses voogavad energiad taas tasakaalu, paraneb tuju ja ööuni ning see aitab ka ülekaalu ja kõrge vererõhu korral.

Sarapuuoksad virgutavad vaimujõudu ja peletavad nahahaigusi. Koos põdrakanepiga on see energeetiliselt väga tugeva toimega.

Kadakaviht ergutab naha vereringet, hingamisteedele mõjub hästi selle lõhn.

Paljud teevad vea, kui jätavad kokkuseotud vihad nöörile pikaks ajaks rippuma. Nõnda ei jää ravi- omadustest midagi alles, sest taime vägi ja võim hingab lihtsalt ära. Need saunavihad, mida plaanite kasutada talvel, pange kihiti pappkastidesse, igale paber vahele. Nii jäävad kõik lõhnad ja omadused alles.

Kuivatatud viha värskendamiseks pange see kõigepealt umbes pooleks tunniks külma vette, seejärel umbes 10 minutiks kuuma vette. Külmutamisel pakkige vihad ükshaaval õhukindlalt kilekottidesse ja laduge sügavkülmikusse. Külmutatud vihtu sulatage aga aeglaselt toatemperatuuril. Kui on kiire, võib kasutada külma vett. Kuum vesi võtab lehed lahti ja muudab need pudruks.