Mis toimub pärast traumat inimese kehas?
Talveunest virgunud inimesed hakkavad kevadel ja suvel rohkem ringi liikuma, matkama, palli mängima. See äkiline liigutamine tekitab paraku sageli ka traumasid. Taastusravi arst LIA LASN on seda meelt, et iga inimene peaks oskama traumale kohe reageerida, sest suvekodust võib arstiabi väga kaugele jääda. Ja alati pole tohtrit vajagi.
Ettevaatust - purunevad rakud
Lia Lasni sõnul peab trauma puhul teadvustama, et see, mis on nähtav, pole ainuke kahjustus. Kõige halvemad muutused on need, mida me silmaga ei näe - mikrotasandil tekkinud rakukahjustused.
"Näiteks kui me vääname jala välja, siis kusagil me venitame liiga palju tugisidemeid, nahka, naha aluskude, liigesekapslit - kõiki struktuure. Kui nikastamine on kerge, toimub venitus kudede biomehaanilise venitatavuse piirides. Seega pole elastsuspiiri ületatud ja vigastust ei teki. Teatud aja jooksul võtavad koed tagasi oma esialgse kuju, näiteks sidemed esialgse pikkuse. Vigastuse raskusastet peegeldab ka valuaistingu suurus, mis omakorda sõltub venituse tugevusest. Mida enam kudesid venitatakse, seda enam ärritatakse valuretseptoreid ning seda suuremat valu inimene tunneb.
Kui venitus ületab juba koe biomehaanilise vastupidavuse, tekivad mikrotasandil kahjustused. Seda silmaga ei näe, käega ei tunne. Kui rakud purunevad, väljuvad neist väga aktiivsed biokeemilised ained, mis kahjustavad vigastuse piirkonnas olevaid kudesid. Nende ainete kahjustava mõju vastu peamegi vahetult trauma tekkimise järel võitlema."
Trauma on nii põrutus, venitus, kokkusurumine ehk muljumine kui ka väänamine. Trauma võib saada palli või kivi tabamusest. Kõigil neil juhtudel tuleb käituda kiiresti ja õigesti.
Lia Lasni esmaabi-õpetus koosneb kolmest reeglist.
- Viga saanud koha peab tugevasti kinni siduma, et rakkudest ei väljuks liiga palju keemilisi aineid.
- Side tuleb külma veega märjaks teha (külmakotti pole ju alati käepärast) ning hoida märjana 24 tundi. Nii annab vigastatud piirkond soojust vee aurumise teel ära, see on pidev jahutamise protsess.
- Kahjustatud kohta hoida südamest kõrgemal.
"Kui me kohe vigastatud kohta kinni ei seo, väljub palju koemahla ning tekib suur turse, sest kahjustada võivad saada kapillaarid, aretioolid ja lümfisooned. Kapillaaridest tuleb ka verd, lümfisoontest lümfi. Mida suurem turse, seda halvem on tagajärg."
Kindlasti peab minema traumapunkti, kui valu pidevalt tugevneb või on kahjustatud jäsemel või kehaosal funktsioonihäire. Aga ka siis, kui näiteks jalale ei saa toetuda. Sel juhul tuleb teha röntgeniuuring selgitamaks, mis on juhtunud. Samuti on vaja kohe arsti poole pöörduda, kui jäse jäi pärast traumat valesse asendisse või on sellel ebaõige kuju.
Millal rahuasendist taas liigutama hakata
Lihtsa väänamise korral, kui jalg käis korra viltu ja tekitas valu, ei tohiks taastusravi arsti sõnul paar päeva seda koormata. Tuleb anda aega, et kahjustatud struktuurid hakkaksid paranema.
Teisest päevast peab siiski juba väikese ulatusega liigutusi tegema. See soodustab vereringet ja vähendab turset, sellega säilitame liigese liikuvuse. Kui me kaks nädalat jalga üldse ei liiguta, tuleb hiljem jäigastunud jalaga palju vaeva näha.
Lia Lasn rõhutab, et ka luumurru puhul annab kirurg nõu teatud aja pärast jäset koormama hakata. Sest muidu võivad tekkida noore luukoe ehk kalluse luustumise häired. "Luustumisele annabki tõuke õige koormamine. Näiteks kui sääreluu on risti pooleks ning kõik on ilusasti paika seatud, siis juba teisest nädalast tuleb hakata jalga piki telge, risti luumurru joonega, koormama. Kui jalg on kipsis, võib seda koos kipsiga vastu voodiotsa suruda."
Lia Lasn jutustab drastilise loo oma praktikast. "Üks mees oli väänanud jala välja. Ilmselt polnud ta valutundlikkus küllalt suur ning ta kõndis rahulikult kodus ringi. Ühel päeval aga tungisid luuotsad läbi naha välja, mille tulemusena tekkis mädapõletik.
Inimeste tundlikkus valule ja erinevatele ärritajatele on väga erinev. Erinev on ka oskus ennast jälgida ning otsuseid vastu võtta."
Samas ei arva taastusravi arst, et luumurd on raskem trauma kui sidemete purunemine. Pigem vastupidi. Sest kui luuotsad on paigas ja jäse korralikult fikseeritud, võib loota head funktsionaalset tulemust, st paranemist. Sidemerebendite puhul on viimase saavutamine märksa raskem.
Madala tundlikkuse puhul võib juhtuda, et inimene väänab jala välja, ent kui valu ja turse varsti kaovad, siis ta enam probleemi ei näe. Lia Lasn aga hoiatab, et õnnetuse tagajärjel võib see inimene hakata valesti käima, näiteks toetuma jala väliskülje peale. Sest otse asetades on pisut valus. Selle tulemusena muutub kõnnimuster ning tugi-liikumisaparaati hakatakse koormama valesti. See toob kaasa uusi probleeme ja vaevusi.
Ära pane viinakompressi
Ühe väärkäitumise eest tahab Lia Lasn eriliselt hoiatada. "Kui väänate jala välja, põrutate ennast või saate löögi, siis ärge mitte mingil juhul pange sellele kohale viinakompressi. Viin laiendab veresooni ning soodustab vere ja lümfi vedelate osiste väljumist vere- ja lümfisoonte valendikust, suurendades seega turset. Seda et tohi teha!" Viinakompressiga teeb inimene ise endale karuteene.
Ka väikest lahtist haava kiputakse taastusravi arsti sõnul viinaga puhastama. Kodustes tingimustes on kindlasti parem kasutada soolvee lahust, sest see puhastab haava mehaanilisest mustusest. Lahustage klaasitäies keedetud vees 1 teelusikatäis keedusoola, valage vedelik haava peale. Nii on võimalik võidelda ka tüsistuste, näiteks mädapõletike tekke vastu. Just see on põhjus, miks vanasti peksti orje ja talupoegi mõisas soolveesse kastetud vitstega - ikka et haavad mädanema ei läheks. Töötegija pidi ju ellu jääma."
Lõpuks toonitab Lia Lasn, et biomehaanika põhimõtete järgimine traumajärgses ravis koos teiste meditsiiniliste ravivõtetega on ülitähtis. Trauma tagajärgede likvideerimine hiljem on väga raske ja sageli ka võimatu.
