Kuigi tavaliselt soovib inimene saada aega perearsti vastuvõtule, tasub teada, et vahel saab aidata pereõdegi.

Pereõe iseseisev vastuvõtt on sarnane arsti tööga. Alustuseks täpsustab õde probleemi ja esitab küsimusi terviseseisundi, aga ka elustiili või haigusega toimetuleku kohta. Vajadusel kontrollib ka vererõhku, mõõdab kehatemperatuuri ja arvutab kehamassiindeksit.

Näidustuse korral saab pereõde määrata veresuhkru väärtust või põletikuindikaatoreid, et kindlaks teha haiguse tõsidus ja ulatus.

Annab esmase hinnangu

Pereõde annab tervisele esmase hinnangu ja langetab otsuse, millist abi patsient edaspidi vajab. Kui tervislik seisund vajab kiiret diagnoosimist ja ravi, saab pereõde patsiendi perearsti visiidiks üle anda. Vahel piisab aga soovituste andmisest, kuidas ise oma olukorda leevendada ja kontrollida saab. Õde võib patsienti kutsuda ka kordusvisiidile, et olla veendunud tervise edenemises.

Viirushaiguste levimise tipphooajal on perearstikeskuses palju külastajaid ja telefonihelin ei lakka minutikski. Patsiendil on ägeda tervisehäirega õigus perearstikeskusesse vastuvõtule pöörduda samal päeval.

Esmane konsultatsioon pereõega annab vastuse küsimustele, mida ette võtta, kuidas ennast ise aidata, mida apteegist juurde varuda ning vajadusel saab avada töövõimetus- või hoolduslehe.

Alati polegi vajadust perearstikeskusesse kohale minna – piisab telefoni teel saadud soovitustest, misjärel pereõde otsustab, millal ja kelle vastuvõtule on vaja tulla, et tagada terve­nemine.

Vanuse lisandudes kasvab tõenäosus krooniliste haiguste tekkeks, mis nõuavad regulaarset jälgimist. Näiteks soovitatakse kõrgvererõhktõve põdeval patsiendil külastada perearsti iga poole aasta järel ja üks neist visiitidest võiks olla pereõe juurde.

Kohtumisel arutatakse ühiselt patsiendi toimetulekut haigusega ja ka haiguse kulgu mõjutavat käitumist, sh toiduvalikut, liikumist ja enesejälgimist.

Usaldus kasvab

Paljud meist tunnevad mingil ajahetkel, et nüüd on õige aeg muuta oma senist tervisekäitumist. On selleks siis plaan kaalu langetada, suitsetamisest loobuda, unekvaliteeti parandada või lihtsalt elustiili tervislikumaks muuta.

Pereõel on nõustamiseks teadmised ja pädevus. Õde teab, kuidas leida igale patsiendile sobivaid lahendusi, arvestades tema vanust, hobisid, perekonnaseisu ja teisi individuaalseid vajadusi.

Pereõde oskab ka soovitada, kuidas püstitatud eesmärgini jõuda, milliseid abivahendeid kasutada. Vajadusel oskab ta soovitada teisigi spetsialiste või asutusi, kes saavad veel toeks olla. Seega on paras aeg broneerida aeg õe vastuvõtule siis, kui haigus pole veel avaldanud, kuid tunnete valmisolekut ise tervisesse enam panustada.

Statistika näitab, et neid inimesi, kes on pereõelt abi ja nõu saanud, tekib aasta-aastalt juurde – seeläbi paraneb ka pereõdede pädevus ning patsientide usaldus õdede vastu.

Kokkuvõtvalt võib väita, et pereõel on kindel koht nimistusse kuuluvate inimeste tervise edendamisel, haiguste ennetamisel ja raviga toimetuleku soodustamisel kogu eluea jooksul.

Pereõde on koos perearstiga töötav spetsialist, kes oskab hinnata tervisega seotud vajadusi, anda nõu, sooritada protseduure. Ka teeb ta tihedat koostööd teiste tervisespetsialistidega.

Tiina Tõemets

haigekassa tervishoiuosakonna tervishoiu spetsialist


Mida pereõde ei tee?

- Pereõde ei diagnoosi haigusi.

- Pereõde ei määra uuringuid ja ei väljasta saatekirja eriarstile.

- Pereõde ei määra ega korrigeeri ravi haiguste korral.

- Pereõde ei tõlgenda uuringutulemusi, mis viitavad normist kõrvalekaldumisele ja võimalikule haigusele.