Kellel väsivad jalad rohkem

Jalatursed ja jalgade kiire väsimine viitavad veenidega seotud häiretele. Hapnikurikas veri voolab arterite kaudu südamest eemale üksikutesse organitesse. Seesama “kasutatud” veri naaseb südamesse veenide kaudu. Jalgadest südamesse ongi vere pikim teekond ning selle vaeva võtmiseks on süda liiga nõrk organ. Südant abistab selle juures nn lihaspump jalgades, mida mõnikord kutsutakse ka teiseks südameks, ning veeniklapid. Jalalihased suruvad veene iga liigutusega kokku ning veri saab tänu klappidele liikuda vaid ülespoole.

Kui see süsteem ei toimi ideaalselt, võib süü olla pärilikel teguritel, nagu näiteks veeniseinte sidekoe nõrkus. Ka võib inimesel päeva jooksul olla liiga palju seismist või istumist. Samuti vaevab jalgu ülekaalulisus.

See kõik võib viia keha jääkainete väljutamissüsteemi talitlushäireteni, veeniseinad venivad liigselt välja ning veeniklapid ei sulgu tihedalt. Verd ei transpordita enam korralikult tagasi südamesse, vaid veenides tekib “tagasivool”. Ülekoormuse tõttu hakkavad väikseimad veresooned (kapillaarid) lekkima ning koesse koguneb vesi (nn ödeem). Tagajärjeks on väsimus ja raskus jalgades, survetunne ja hiljem valu.

Peamised riskitegurid

- Veenilaiendid võivad olla põlvest põlve päritavad.

- Veenilaiendid esinevad kõige sagedamini inimestel vanuses 30 kuni 70, kusjuures risk suureneb vanusega.

- Naistel esineb veenilaiendeid sagedamini kui meestel. Mõjuteguriteks võivad olla hormonaalsed muutused raseduse ajal, menstruatsiooni eel ja menopausi ajal. Naissuguhormoonid mõjuvad nimelt veeniseinu laiendavalt.

- Ülekaal koormab jalgu täiendavalt.

- Veri ei voola, kui inimene on pikka aega samas asendis – kas istub või seisab.

Kuidas veeniprobleeme vältida?

Kellel on kalduvus veenilaiendite tekkeks, võiks vältida liiga kõrge kontsaga kingi. Kui jalad ei liigu kannast varvasteni õigesti, muudab see lihaspumba töö raskeks.

Vereringet parandavad kuuma ja külma vee vahelduvad dušid. Aga kui jalad on juba valulikud ja tursunud, on lõdvestumiseks kasu külmast veest. Soovitus, et tõstke koju jõudes jalad seina peale, polegi lihtsalt sõnakõlks. Kui jalad on vaagnast kõrgemale tõstetud, saab veri kergemini tagasi voolata.

Mida suuremat raskust jalad peavad kandma, seda suurema pinge all need on. Seetõttu peaksid ülekaalulised püüdma kaalu kaotada. Tervislik dieet ja piisava hulga vedeliku joomine aitab ka jalgu vormis hoida.

Aeg-ajalt on soovitatav teha lühikesi pause mõne harjutuse tegemiseks, näiteks jalgade liigutamine, painutamine ja venitamine.

Millised on ravivõimalused?

Varases staadiumis on abi kõigist eelnimetatud meetmetest, samuti aitab kompressioonravi, vasoprotektortabletid, geelid. Hilistes staadiumides saab aidata ainult operatsioon.

Kliinilised uuringud kinnitavad okserutiinide – mis on meie riigis registreeritud O-(ß-hüdroksüetüül)-rutosiididena – vasoprotektortoimet. Tabletid reguleerivad nõrgenenud veeniseinte läbitavust nii, et peenematest veresoontest lekiks ümbritsevasse koesse vähem vett. Need soodustavad ödeemi taandumist ning takistavad ühtlasi uue ödeemi tekkimist. Lisaks soodustavad tabletid vereringet ning parandavad sellega ümbritseva koe verevarustust.

Harilikult pärinevad vasoprotektortabletid looduslikest allikatest. Näiteks okserutiine saadakse Jaapani pagodapuu ekstraktist. Neid on kerge omastada ning võib soovitada isegi rasedatele naistele alates neljandast raseduskuust.