"Olin üsna paanikas. Mine tea, mida herilasemürk kuskil peas teeb. Perearst oli muidugi juba kenasti nädalavahetust veetmas. Kaalusin korraks kiirabisse helistamist, aga meenus, et on veel ka perearsti nõuandetelefon."

1220 helistanud Kati kuulis, et otsest ohtu tervisele pole, sai soovituse torkekoht ära puhastada ja rahulikult puhata. "Hirm oli suurem kui tegelik tervisehäda. Tore, et mind maha rahustati," arvab Kati.

Mari Vallimaa (44) küsis numbrilt 1220 nõu palju tõsisema murega. "Pea valutas kohutavalt, valuvaigistid ei aidanud. Tekkisid koguni tasakaaluhäired. Kahtlustasin, et see võib olla äge põskkoopa põletik. Oli nädalavahetus, perearsti polnud kuskilt võtta."

Mari olukorda pidas telefoninõustaja nii tõsiseks, et soovitas tal pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, kust naine ka kiiresti abi sai.

Ööpäevaringne abi kõigile

Perearsti nõuandetelefoni projektijuhi Külli Friedemanni sõnul võib numbril 1220 helistada kõikide terviseprobleemide puhul. Kõige sagedamini helistatakse külmetushaiguste, vererõhuprobleemide või väikelaste tervisega seotud murede pärast.

Küsida võib ka ravimite või meditsiini korralduslike küsimuste kohta. Näiteks millise haigusega mis arsti juurde minna ja kas selleks on ka saatekirja vaja. "Sageli peetaksegi nõu arsti külastamise vajaduse üle, et kui kiiresti tuleks tohtri juurde minna," ütleb Friedemann.

Telefonil 1220 annavad ööpäev läbi nõu pika staažiga perearstid ja pereõed, kes saavad hakkama mis tahes vanuserühma kuuluvate patsientide, ka väikelaste muredega. Abiküsijatega suheldakse nii eesti kui vene keeles.

Nõu võivad küsida ka need, kel ei ole kehtivat ravikindlustust. Helistaja isikut ei tuvastata, seega võib rahuliku südamega küsida ka piinlikuvõitu küsimusi. "Mõnes väikeses kohas on suhe perearstiga läinud nii delikaatseks, et kõike ei tahetagi temaga arutada," räägib Friedemann.

Kujutage ise ette, et olete noor neiu, kes tahaks nõuannet
rasestumisvastaste vahendite kohta, kuid perearst on juhtumisi teie ema südamesõbranna. Ega vist ei tahaks küll talle kõigest rääkida.

Friedemann ütleb, et kui oma perearstile mingil juhul muret kurta ei taheta, saab numbril 1220 helistaja ka arutada, milliseid arsti juurde mineku võimalusi veel on.

Lauatelefonilt helistades on esimesed 5 minutit nõu küsijale tasuta, edasi tuleb maksta kohaliku kõne tariifi järgi. Mobiililt helistades kehtib esimesest minutist mobiilioperaatorite kehtestatud tavatariif, perearsti nõuandetelefon täiendavat tasu ei võta.

Telefoninõu ei asenda arsti

Töövõimetuslehte või eriarsti saatekirja ei tasu numbrilt 1220 siiski küsida. Samuti ei maksa loota, et teid tõsisema tervisehäda puhul telefonitsi terveks ravitakse.

Helistades telefonil 1220, saate eeskätt abi oma olukorra kriitilisuse analüüsimisel ning lihtsamaid koduse ravi juhiseid.

Friedemann rõhutab, et see ei asenda mingil juhul perearsti vastuvõttu. Kui on tarvis analüüse teha või ravi määrata, tuleb ikkagi päriselt arsti juurde minna. Vajadusel palutaksegi telefonil 1220 helistanul registreerida aeg perearstile või pöörduda haigla valvetuppa. Kriitiline kõne võidakse ka kohe kiirabisse suunata.

 Kuidas õigesti abi küsida

- Helistades telefonil 1220, täpsustage, kas helistate iseenda või kellegi teise, näiteks lapse haiguse tõttu.

- Seejärel rääkige oma murest võimalikult selgelt ja täpselt.

- Rääkige, mida olete ise teinud oma mure leevendamiseks ja kassee on teid aidanud või mitte.

- Jälgige nõustaja esitatud küsimusi ning püüdke neile vastata võimalikult lühidalt ja täpselt.

- Kui küsimus pole teile arusaadav, paluge seda korrata või selgitada.

- Nõustaja küsib kindlasti ravimite kohta, mida tarvitate. Võtke helistamise ajaks ravimikarp lähedale, et saaksite vajadusel järele vaadata.

- Kui arvate, et teil on palavik, mõõtke enne helistamist kindlasti temperatuuri.

- Vererõhuprobleemide korral mõõtke võimalusel vererõhku.

- Igaks juhuks pange valmis paber ja pliiats, et vajadusel nõuanne üles märkida.

Näidiskõne telefonile 1220

Helistaja: Pea valutab hirmsasti.

1220: Kas teil endal või helistate kellegi eest?

Helistaja: Mul endal.

1220: Kui vana te olete?

Helistaja: 36aastane.

1220: Kas te oskate tuua põhjust, miks teil pea võis valutama hakata?

Helistaja: Ei oska.

1220: Kas peavalu algas ootamatult ja on järjest tugevnev? Kas peavaluga kaasneb iiveldust? Kui kaua peavalu kestnud on?

Helistaja: Ei hakanud järsku, aga on ühtlaselt tugev, iiveldust ei ole.

1220: Kas peavaluga ei kaasne löövet või palavikku?

Helistaja: Ei kaasne.

Niimoodi küsides selgitab nõustaja välja peavalu arvatava põhjuse. Kui vestluse ajal selgub erakorralise abi vajadus, suunatakse kõne kohe edasi kiirabisse.

Nõustamise ajal võib selguda ka vajadus pöörduda oma perearsti juurde, et selgitada peavalu põhjus. Kindlasti antakse aga helistajale juhiseid, kuidas kodustes tingimustes kasutada peavalu leevendavaid ravimeid.

Allikas: perearsti nõuandetelefoni koduleht www.1220.ee