Tervishoiuteenuste loetelu ja hinnad uuenevad igal aastal

 (1)
Tervishoiuteenuste loetelu ja hinnad uuenevad igal aastal
Ortopeedia teenuste loetelu uuendamisel osales tänavu viis raviasutust.Foto: Sven Arbet

Ravikindlustust korraldab haigekassa, rahastades lisaks ka soodusravimeid ja abivahendeid, makstes haigushüvitisi ning tegeldes terviseedendusega.Vahel eeldavad inimesed aga ekslikult, et ravikindlustus katab kõik meditsiiniga seonduvad kulud.

Suurema osa teenuseid hüvitab haigekassa tõesti täies ulatuses. Mõne teenuse ja ravimi eest tuleb osaliselt tasuda ka patsiendil.

Ravikindlustust saab iseloomustada kahe mõõtme kaudu. Kindlustuspaketi ulatus näitab, kui paljusid teenuseid jm hüvesid haigekassa rahastab. Paketi sügavus selgitab, mil määral need kaetakse. Mitterahaliste hüvitise hulka kuuluvad kindlustatud inimestele osutatud arstiabi, soodusravimite ja meditsiiniseadmete hüvitamine. Mille eest täpselt ja kui suures ulatuses haigekassa mitterahalisi hüvitisi maksab, on ära määratud kolmes õigusaktis, millest üks on tervishoiuteenuste loetelu.

Mis on tervishoiuteenuste loetelu ja miks seda vaja on?

Tervishoiuteenuse loetelu on loetelu raviteenustest, protseduuridest, haiglaravimitest jms koos nende hindade ja tasumise tingimustega. Tervishoiuteenuste loetelus esitatud teenuste eest tasub haigekassa raviasutusele juhul, kui need on ravikindlustatud inimesele osutatud meditsiinilisel näidustusel. Tervishoiuteenuste loetelu vaadatakse üle kord aastas ning seda uuendatakse vastavalt vajadusele ja ravikindlustuse võimalustele.

Seotud lood:

Tervishoiuteenuste loetelu uuendamine on vajalik, et inimene saaks parimat võimalikku ravi, arvestades ravi tõenduspõhisust (sh meditsiinilist toimet) ja kulutõhusust. Tervishoiuteenuste loetelu uuendatakse koostöös haiglate ja erialaspetsialistidega.

Haigekassa saab tasuda üksnes nende tervishoiuteenuste eest, nendel tingimustel ja maksimaalselt selle hinnaga, mille on kehtestanud valitsus tervishoiuteenuste loetelu määruses. Teenuste osutamise vahendite nagu seadmete, instrumentide jms maksumus muutub ning tervishoius kasutatavad metoodikad ja ravikorraldus arenevad, ning me püüame ka Eesti inimestele pakkuda arengust maksimaalset kasu. Seetõttu tuleb teenuseid üle vaadata, lisada uusi ja arvestada kulude muutumisega, rahastamine peab sellega kaasas käima.

Hästipõhjendatud otsusteni jõudmiseks tehakse koostööd nii erialaspetsialistidega kui ka oma ala ekspertidega ja viiakse läbi analüüse.

Kuidas ajakohastamine täpsemalt toimub?

Enamasti muutub tervishoiuteenuste loetelu üks kord aastas. Ettepanekuid teevad nii erialaseltsid, Eesti Haiglate Liit kui ka haigekassa. Näiteks sel aastal on tervishoiuteenuste loetelu täiendamiseks ja muutmiseks enam kui sada ettepanekut. Kõigi soovitud muudatuste kogumõju haigekassa eelarvele oleks ligi 69 mln eurot aastas.

Töö käigu võib jagada kaheks:

1) uute tõenduspõhiste* teenuste lisamine ja üksikute olemasolevate teenuste muutmine ettepanekute alusel;

2) ühe eriala, nt kardioloogiapõhiste teenuste struktuuri, kirjelduste ja hindade nüüdisajastamine.

Esimese juhu tegevusi ja korda reguleerib täpsemalt valitsuse määrus. Selle alusel tuleb hinnata iga taotletava uue teenuse meditsiinilist tõenduspõhisust ehk mõju patsiendi tervisele, kulutõhusust**, mõju ravikindlustuse eelarvele ning mõju ühiskonnale ja tervishoiupoliitikale.

Meditsiinilise tõenduspõhisuse hinnangu annab erialaarst, kelle on soovitanud Tartu Ülikooli arstiteaduskond või ravimiamet. Kulutõhusust ja mõju ravikindlustuse eelarvele hindavad enamasti haigekassa tervishoiuökonomistid.

Kaasatud on sotsiaalministeerium, kes hindab teenuste vajalikkust ühiskonnale (nt hinnatakse vastavust arengukavadele, teenuse osutamiseks vajaliku taristu olemasolu ning personali väljaõppe võimalusi) ja nimetab tervishoiupoliitilised prioriteedid.

Kõigil juhtudel on teenuste hinnakujunduse alus sotsiaalministri määrusega kehtestatud hinnakujunduse metoodika, mis kehtestab reeglid, milliseid vahendeid ja kulusid arvestatakse ning kuidas hinda arvutatakse.

Loe veel

Metoodika aluseks on maailmas laialt kasutatav tegevuspõhine kuluarvestus – see tähendab, et iga teenuse hinna arvutamiseks on esmalt tarvis kirjeldada selle osutamiseks vajalikke tegevusi ning seejärel siduda tegevused nendeks vajalike tervishoiutöötajate (nt arst, õde jt) ning vahenditega (nt seadmed, tarvikud, ruumid jms).

Kirjeldamiseks on vaja erialaspetsialistide teadmisi. Nendega koostöös kirjeldatakse arsti jm meditsiinipersonali tegevusi, kui kaua need keskmiselt kestavad ning millises ruumis ja milliseid seadmeid kasutades. Kõik need näitajad võetakse teenuse hinna arvutamisel arvesse.

Seega on tervishoiuteenuste hindade uuendamisel tähtis osapoolte koostöö – ühelt poolt arstide teadmised kasutatavatest vahenditest, teisalt haigekassa töötajate teadmised metoodikast ja hinna arvutamise põhimõtetest.

Lisatakse ka uusi teenuseid

Olemasolevate teenuste nimetuste ja hindade muutmise kõrval lisatakse loetellu ka uusi teenuseid. Valiku aluseks on eelkõige meditsiiniline tõenduspõhisus ja kulutõhusus, aga arvestada tuleb ka ravikindlustuse eelarvevahenditega. Uuel teenusel peab olema senise teenusega vähemalt võrdne või suurem kasu patsiendi tervisele.

Samuti tuleb arvestada kulusid – kas tervisele saadav positiivne mõju maksab rohkem või vähem kui alternatiiv ja kas see mõjutab elukvaliteeti või on elupäästev. Näiteks 2012. a ortopeediliste operatsioonide teenuse ajakohastamisel arvestati, et kasvab vähemtraumaatiliste operatsioonide hulk, mistõttu need peavad olema loetelus üksikasjalikumalt eristatud.

Nii on lisandunud mitmed artroskoopilisel või miniartrotoomia meetodil tehtavad operatsioonid, mis on patsiendile säästvamad ning võimaldavad lühemat taastumisperioodi ja kiiremat naasmist tööle. Taastusravi teenuste uuendamisel lisati loetellu mitmele patsiendile samal ajal ehk grupis osutatavad füsioteraapia ja tegevusteraapia teenused. Individuaalsete ja grupis osutavate taastusraviteenuste eristamine võimaldab tõhusamalt kavandada taastusravi ning kasutada tegevusterapeute ja füsioterapeute, valida patsientide vajadustele vastavaid teenuseid ning parandada nende kättesaadavust.

Haigekassa nõukogu teeb põhjalikult hinnatud teenusetaotluste hulgast valiku, annab tervishoiuteenuste loetelu uuenduste kohta kirjaliku arvamuse ja teeb sotsiaalministrile ettepaneku esitada uus loetelu heakskiitmiseks valitsusele. Ajakohastatud teenused ja hinnad kantakse tervishoiuteenuste loetellu, vajaduse korral lisatakse rakendustingimused.

Millised teenused jõudsid inimesteni aastal 2013?

Koostöös kolme erialaseltsiga uuendati ortopeedia operatsioonide ja protseduuride, kiiritusravi teenuste ning taastusravi teenuste loetelud.

Protsessi kaasatud tervishoiuteenuse osutajate arv sõltub sellest, kuivõrd spetsiifiline on teenus. Näiteks kiiritusravi teenuse loetelu ajakohastamisel osales kaks tervishoiuteenuse osutajat, sest teenust osutatakse ainult kahes asutuses. Taastusraviteenuste loetelu uuendamisel osales lisaks erialaspetsialistidele seitse ja ortopeedia teenuste loetelu uuendamisel viis raviasutust.

Lisaks eelnenud muudatustele lisati 2013. a tervishoiuteenuste loetellu ka mitmeid uusi teenuseid ja muudeti olemasolevate teenuste piirhindu. Näiteks lisandus loetellu bioloogiline ravim sclerosis multiplex’i haigete raviks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et haigekassa kajastab tervishoiuteenuste loetelu ja hindu alati koostöös – kaasatakse nii süvateadmistega erialaarstid kui ka haigekassa tervishoiuspetsialistid. Koostöö jätkub ka pärast loetelu eelnõu ettevalmistamist. Hinnakujunduse protsessist eemal olijatele koostatakse abimaterjalid ja jälgitakse, kuidas uuendatud loetelu rakendub. Vajadusel saab seda täpsustada või muuta.

* Tõenduspõhine tähendab, et vastava teenuse riskide ja kasu hindamiseks kasutatakse parimat olemasolevat tõendusmaterjali.

** Kulutõhus on raviviis, mis võrreldes alternatiiviga annab samade kulude juures parima ravitulemuse.

*** 2013 käivitunud e-konsultatsioon võimaldab perearstil terviseinfosüsteemi kaudu konsulteerida uroloogia ja endokrinoloogia eriarstidega täpsemaks diagnoosimiseks, kiireks raviga alustamiseks, raviplaani korrigeerimiseks vms ilma eriarsti vastuvõtule saatmata.

Foto: erakogu


TASUB TEADA

Mida on oodata aastalt 2014?

- Käesoleval aastal ajakohastame koostöös erialaseltsidega neurokirurgia ja kardiokirurgia operatsioonide, neuroloogiliste ja neurofüsioloogiliste uuringute ja protseduuride ning psühhiaatriateenuste piirhindu. Haigekassa juhatus teeb nõukogule ettepaneku lisada tervishoiuteenuste loetellu 2014. a mitmeid uusi teenuseid, millele alternatiiv tervishoiuteenuste loetelus puudub, näiteks südame vatsakesi toetav seade, mis on eluliselt vajalik südamesiirdamist ootavale patsiendile.

- Soovime avardada ka võimalusi vähiravis, lisatavad ravimid on
tõhusamad ja võimaldavad teatud haigusvormiga patsientidel pi­kendada elulemust. Koostöös taastusraviarstidega oleme täpsus-
tanud taastusravi voodipäevade kasutamise tingimusi haigusseisundite ja funktsioonihäirete korral eesmärgiga paremini arvestada patsientide vajadusega. Kavatseme esitada ka ettepaneku suurendada füsioteraapia kasutamise kordade arvu. Täpsemad valikud lisanduvate teenuste kohta selguvad aasta lõpuks, pärast seda, kui nõukogu annab taotluste kohta oma kirjaliku arvamuse.

n Lisaks vaatasime 2013 üle perearstiabi rahastust ja teenusepaketti ning haigekassale esitati mitme uue teenuse lisamise ettepanekuid. Soovime lisada perearstiabi teenusepaketti ületunnitöö eest tasumise võimaluse, et parandada teenuse kättesaadavust patsientidele ka õhtustel aegadel ja nädalavahetusel. Jätkame koostöös perearstide ja erialaseltsidega tervise infosüsteemi vahendusel teostatava e-konsultatsiooni*** teenuse arendamist ja erialade loetelu laiendamist, nt plaanitakse lisada e-konsultatsiooni võimalus kõrva-nina-kurguarstile, pulmonoloogile või reumatoloogile.

Allikas: haigekassa