Vähki saab vältida


Vähki saab vältida
Foto: SXC.HU

Kas oled teinud kõik endast oleneva, et vältida emakakaelavähki?

Loe veel

Üldine haigestumine vähki tõuseb kogu maailmas. Kõige sagedamini haigestuvad naised rinnavähki. Teisel kohal on emakakaelavähi, kolmandal käär- ja pärasoolevähi ning neljandal kopsuvähi esinemissagedus.

Eestigi ei ole erand. Meie vähiregistri andmetel tabab ka eesti naisi kõige tihedamini rinnavähk. Sellele järgneb nahavähk, veidi vähem esineb käär- ja pärasoolevähki.

Rinnavähk ning naissuguelundite vähk moodustavad mõlemad võrdselt 18% kõikidest naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest. Kui vaadelda aga esinemissagedust erinevates vanusegruppides, siis alla 50-aastastel naistel on rinnavähi järel teisel kohal emakakaelavähk.

Nooremate naiste osakaal emakaelavähki haigestumisel on aastate lõikes järjest tõusnud.

Edu tagab varajane avastamine

Keskmine eluiga tõuseb, inimkond vananeb, võimalus vähi tekkeks suureneb. Eesti statistika ütleb, et 85% kõikidest vähkidest naistel tekib pärast 50. eluaastat. Kuidas nendele tendentsidele vastu astuda või neid mõjutada?

Vähi ravis tagab edu varajane avastamine ja kaasaegne ravimetoodika. Umbes pooltel eesti naistel ei ole kasvaja diagnoosimise hetkel levinud naaberorganitele ega andnud metastaase. Osa vähke on juba oma paiknemise tõttu kergemini diagnoositavad. Näiteks emakakaelavähk on munasarjavähiga võrreldes kergemini leitav.

Vähieelsete seisundite või vähi varajaste staadiumide leidmise üks võimalus on sõeluuringu rakendamine, mis tähendab, et suurt hulka praktiliselt terveid inimesi kontrollitakse lihtsa ja soovitatavalt odava testiga. Sõeluuringu efektiivsuse, see tähendab vähi avastamise hulga, tagab eelkõige kutsutud inimeste massiline osalemine.

Maailmas on üldtunnustatud rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringud, mis on aidanud vähki haigestumust langetada.

Parim näide sõeluuringu tõhususest tuleb Soomest, kus naiste agara osalemise tulemusena on haigestumine emakakaelavähki langenud 80%. Eestis alustati emakakaelavähi riikliku sõeluuringu pilootprojektiga 2003. aastal. Meil saadetakse kutseid 30-59 aasta vanustele naistele, testina kasutatakse emakakaelalt võetud tsütoloogilist analüüsi, mida nimetatakse Pap-testiks.

Muret teeb vähene osalemine

Kui esimesel aastal oli uuritavaid naisi 2500, siis 2007. aastal juba 8000. Ent kutseid saadetakse välja palju rohkem, kui naisi kohale tuleb. Vähene osalemine ongi praegu peamine probleem.

2008. aastal osales emakakaelavähi sõeluuringus 47% kutsututest, mis on eelnevate aastatega võrreldes isegi suhteliselt hea tulemus. Näiteks 2007. aastal oli osalemise protsent vaid 32. Sõeluuring on efektiivne, kui hõlmatuse protsent küünib üle 75. Rinnavähi sõel­uuringu kutsele reageerib Eestis kaks kolmandikku kutsututest.

Haigekassa kindlustatute rahulolu uuringust selgub, et naiste teadlikkus sõeluuringu vajalikkusest on väga kõrge. Näiteks mainis üle 80% sõeluuringu ealistest, et nad on uuringust teadlikud ja peavad seda vajalikuks.

Mis siis ikkagi takistab neid osalemast? Üks põhjusi võib olla see, et kutse saadetakse ekslikult valele aadressile. Siit palve inimestele: kontrollige, et haigekassa andmebaasis ja rahvastikuregistris on kirjas teie õige elukoht.

Mõnikord on probleeme vastuvõtule registreerumisega ning kui see kohe ei õnnestu, kipub kutse ununema.

2009. aastal kutsutakse emaka­kaelavähi sõeluuringule aastatel 1954, 1959, 1964, 1969, 1974 ja 1979 sündinud naised. Lahendamata on praegu haigekassa kindlustatust mitteomavate osalemine sõel­uuringus.

Haigus kandub nooremasse ikka

Sõeluuringu käigus avastatakse arvuliselt palju rohkem emakakaelavähi eelseid seisundeid kui vähki ennast. Kuna sellel kasvajal on pikk vähieelse seisundi periood, saab ravida just seda ja vähi teket hoopiski vältida.

Eestis haigestub emakakaelavähki aastas keskmiselt 160 ning sureb 70 naist. Kõige sagedasem haigestumine toimub 45 aasta vanuselt. Haiguse tekkeaeg on kandunud nooremasse ikka. Proportsionaalselt avastatakse praegu riikliku sõeluuringu käigus umbes 10% kõikidest emakakaelavähi esmasjuhtudest.

Väljaspool sõeluuringut võtavad Eesti naistearstid aastas üle 140 000 Pap-testi. Hoolsaimad testi andjad on 30-50-aastased naised. Järgnevatel eluaastatel usinus mõnevõrra raugeb.

Statistika näitab, et 56-60-aastastest naistest on ainult pooled teinud Pap-testi viimase 3 aasta jooksul. Eesti Naistearstide Selts soovitab seda aga teha kaheaastase intervalliga.

Riiklikult organiseeritud sõel­uuringu eesmärk ongi selles, et kaasata uuringusse kõiki, ka neid, kes ammu ei ole günekoloogi külastanud. Just sellistel naistel on kõige suurem risk emakakaelavähi väljakujunemiseks. Kuna vähieelsed seisundid ei põhjusta tavaliselt kaebusi, peab inimene ennast ekslikult terveks ega lähe arsti juurde.

Lee Padrik on Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliiniku naistearst

Süüdlane on papilloomiviirus

Emakakaelavähi tekitaja on inimese papilloomiviirus. Kuna tekitaja on teada, on saanud võimalikuks vähivastase vaktsiini väljatöötamine. Emakakaelavähk on esimene kasvaja maailmas, mille vastu on võimalik vaktsineerida. Vaktsineeritakse inimese papilloomiviiruse tüüpide (16 ja 18) vastu, mis tekitavad 70% kõikidest emakakaelavähkidest maailmas

30%-l juhtudest on põhjus teised harvem esinevad viirusetüübid. Kuna vaktsiin ei välista siiski veel kõiki vähki haigestumise võimalusi, soovitatakse vaktsineeritud naistel ka edaspidi osaleda sõeluuringus.

Vaktsiini vähivastane efektiivsus on suurim, kui inimene on vaktsineerimise ajal negatiivne vaktsiinis sisalduvate papilloomiviiruse tüüpide suhtes. Kuna viirus levib sugulisel teel, saadakse kindel kasu, kui vaktsineeritakse enne suguelu algust. Vanuselised soovitused riigiti varieeruvad. Enamasti langeb see esmase sihtgrupi puhul eluaastaisse 12–14. Paralleelselt selle vanuserühmaga soovitatakse vaktsineerida tüdrukuid vanuses 15–18 aastat, et saavutada võimalikult suurem haaratus, mis tagaks tulevikus emakakaelavähi esinemissageduse languse.

Vaktsineerimisest saavad kasu ka üle 18-aastased naised juhul, kui nad ei ole nakatunud vaktsiinis sisalduvate viiruse tüüpidega.

Maailmas on praegu 27 riiki, kes on otsustanud vaktsineerimist riiklikult finantseerida. Eesti nende hulka kahjuks ei kuulu, kuigi meie arstkond püüab jõudumööda seda saavutada. Majandusraskustes riigil ei ole kerge langetada otsust, mis nõuaks lisainvesteeringuid inimeste tervisesse. Enamik maailmas läbiviidud kuluefektiivsuse uuringuid on näidanud, et 12-aastaste tüdrukute vaktsineerimine koos edasise sõeluuringuga on siiski tõhusam kui sõeluuring üksinda – ka juhul, kui on vaja teha elu jooksul ühekordne lisadoos. Esialgu suurena tunduv kulutus tasub ennast lõppkokkuvõttes ära.

Lee Padrik