Perearsti nimistutes oli 2013. aasta oktoobri seisuga 47 271 inimest, kes olid rahvastikuregistris oma elukohaks märkinud välisriigi ega kasutanud perearstiteenust. Sellest tulenevalt perearsti nimistud ei vasta reaalsele olukorrale. Kui nimistu piirsuurus on täis, ei võta perearst nimistusse inimesi juurde.

„Välismaal elavad inimesed hoiavad perearstide nimistuid suurena. Perearstid ei saa pearaha ravikindlustamata inimeste teenindamise eest. Seega nad on huvitatud nimistute korrastamisest,“ lisas Tsahkna.

Seaduse muudatus annab Terviseametile võimaluse võrrelda ravikindlustuse andmekogu ja rahvastikuregistri andmeid. Terviseamet lähtub perearsti nimistust väljaarvamise otsuse tegemisel Eesti rahvastikuregistri elukoha andmetest.

Inimesed, kes ei ole Eesti rahvastikuregistris, ei ole ka Eestis ravikindlustatud. Kui näiteks elamisloa lõppemisel on inimene Eestis ravikindlustamata ning ei käi perearsti juures, on eelnõu kohaselt Terviseametil õigus ta perearsti nimistust välja arvata.

Lisaks Eesti kodanikele on rahvastikuregistris arvel Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (Island, Liechtenstein ja Norra) ja Šveitsi kodanikud ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalased.

Terviseamet teavitab inimest nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Inimesel, kelle Terviseamet on oma otsusega perearsti nimistust välja arvanud, on õigus Eestisse naastes ennast uuesti avalduse alusel perearsti nimistusse registreerida. Perearst hakkab patsiendile teenust osutama, kui patsient on registreeritud perearsti nimistusse.