Üks rühm rändas algul põhja poole Kagu-Venemaale ning jõudis sealt tagasi Hokkaido ja Honshū saarele. Teelehise hosta (Hosta plantaginea) esivanemad valisid lõunapoolsema tee: Amuuri piirkonna kaudu Korea poolsaarele ja sealt Lõuna-Jaapanisse. Rännuks kulunud aastatuhandete vältel jõudsid kaks populatsiooni põhjalikult eristuda. Lõviosa looduslikke populatsioone on juba sajandeid omavahel segunenud. Geograafiliselt isoleeritud rühmi on aga inimesed usinasti hübriidinud. Nüüdki võivad hostad koduaias hübriide anda, kui seemnekandjad peale jätta. Mõne põneva hübriidi saamine on sel juhul siiski õnnelik juhus.

Hostasid on umbes 40 liiki ja kõige rohkem kasvab neid Jaapani varjulistes metsades. Kuna Jaapan oli kaua maailmale suletud, siis saame hostade kirjalikku ajalugu lugeda vaid viimase 200 aasta kohta. Esimesed hostad toodi Euroopasse Macaust aastail 1784–1789.

Perekonnanimi on hostadele antud Austria arsti ja botaaniku Nicolaus Thomas Hosti (1761–1834) auks. Aja jooksul on Hollandist saanud maailmas kõige suurem hostade populariseerija. 1965. aastal müüdi sealsetes aiandusärides umbes 300 sorti, kuid 2001. aastal juba ligikaudu 2000 liiki ja sorti hostasid. Maailmas on neid praegu saada 2500 nimetuse ringis.