Lemmikretsepte on mitmeid, kuid teie ajakirja lugu tatikutest oli justkui sissejuhatus seenehooajale! Metsa olen juba jõudnud paar korda ja olengi korjanud ainult lambatatikuid, mida jagus nii söömiseks, sügavkülma kui marineerimiseks.

Seenel käin oma kindlates kohtades ja igal aastal on mingeid seeni oluliselt rohkem kui teisi. Tänavu tundub olevat tatikute aasta. Tahaks loota, et pärast pikka põuda tuleb ka teisi seeni.

Jagan oma seente marineerimise retsepti, mis on arvatavasti pärit ajakirjast Nõukogude Naine.