Lapsepõlves meeldis mulle just sellisel vananaistesuvisel päeval lebada maja taga kraavis, mille kohal kõrgus ülekasvanud viirpuuhekk. Vaatasin vaikselt taevas liuglevaid pilveloomi ja nosisin mahakukkunud punaseid viirpuumarju. Kui vend ja naabrilapsed kampa tulid, läks ikka võistluseks, et kes sülitab viirpuukivi kaugemale.

Alles hiljem sain teada, et viirpuu on sugulane roosidega ja õuntega, tal on viietine ilus valge õis ja see punane “mari” on õunvili ning kivi asemel on tal sees viis kõva kestaga seemnekest. Lähemal vaatlusel meenutavad need seemned pisikesi oranže mandariinilõike, kuivades aga kollast luud.

Viirpuude viljad vähendavad teaduslike uuringute kohaselt erinevaid stressi ilminguid. Anname nõu, kuidas neid ära tunda, koguda ja tarvitada.