Maal elamine ongi kohanemine ning ka jaanuari ajakirja lood puudutavad kõik otsapidi seda teemat. Malle ja Andres Kelner tegid viis aastat tagasi loomapidamisega lõpparve. Endise lauda asemel on nüüd kaminasaal ja 21-liikmelise pere tarbeks vanast kuurist tehtud uhke pitsakoda, kus kogu pere saab istuda ühisel söömaajal.

Merit Sarv ja Aivar Mantsik elasid pealinna lähedal elurajoonis ja käisid nädalavahetuseti maakodus. Nüüd on nad topeltelust loobunud ja seadnud end koos nelja lapsega sisse Muraka talus Järvamaal. Kogu perele tähendas see suurt elumuutust, aga nad on õnnelikumad kui eales varem. Jüri Spitsõn ei läinud uut sauna kavandades mitte internetti, vaid hoopis metsa, et võtta maha haavapuid. Iga laua on ta ise käsitsi lihvinud ja teab, et neis pole ühtegi pindu.

Evolutsiooniteoorias tähendab kohanemine ellujäämist. See võib olla kunst ja paratamatus, aga meie lugude tegelased on näinud selles pigem proovikivi.

Vaatan oma villaseid sokke ja neisse tekkivaid auke ning pean plaani need kinni nõeluda. Mäletan vanaema omi, mis olid nii ära nõelutud, et puhast pinda peaaegu polnudki. Aga nõelapisted olid nii korrektsed ja ilusad!

Tuleb välja, et isegi lihtlabase sokiaugu võib muuta loominguliseks rännakuks ja selleks on eri õpetusi – näiteks Jaapani iidne tikkimiskunst shahiko. Tasub guugeldada, sest talv on parim aeg internetis tuulamiseks, enne kui hakkame taas seemnepakkidega krõbistama. Põhjaliku ülevaate sellest, millest ühe seemnepaki välimus meile kõneleb, annab Eva Luigas.

Inspiratsiooni kohanemiskunsti harrastamiseks leiab meie käesolevast ajakirjast igatahes kuhjaga.

Head uut aastat!

Lugeja kirjutab

Tere!

Meeldis lugu “Jõulumuinasjutt tõllakuuris”.

Ise ehitamine ja kodu loomine on ka meie peres päevakohased ja tore on lugeda, kuidas kellegi suur töö ja vaev on unistuste koduks muutunud. Üdini nunnud-romantilised kodupildid olid ka. Inspiratsiooniks kindlasti!

Kätlin Varandi

***

Mind kõnetas enim koduta kasside loo foto Miia kuuikutest. Kaks punast kassipoega, üks nii julgelt otse silma vaatamas ja teine selline tagasihoidlik mõtiskleja. Naljakas mõelda, aga loomad on samuti erinevate iseloomudega nagu meie isegi.

Livia Silvet

***

Huvitavat lugemist oli lehekülgede kaupa, ühte teistest paremaks pidada on küllaltki raske. Lood ajaloost on alati lugemist väärt, hea on teada saada nõuandeid alpikanni kasvatamisest (samas tekitab nostalgiat), sooja tunde südamesse saab lugedes maale elama asunud tublidest noortest inimestest jne. Aga tõeline üllatus oli see, et Saaremaal on nunnaklooster! Ei ole sellest kunagi kuulnud.

Rita Järvik

***

Kõige enam meeldis lugu “Jõulumuinasjutt vanas tõllakuuris” ja need pildid on nii ilusad ja samas kodused. Tekib selline tunne, nagu oleksin parasjagu neil külas ja muudkui naudid seda elu ja olu.

Signe Teigar