Kuidas kodus lopsakaid tomatitaimi kasvatada

 (5)

Tomatid aknalaual
Tomatid aknalaualSven Arbet

Varsti on viimane aeg tomatiseemned etteküviks mulda pista. Kuidas tomatitaimi kasvatada nii, et neist tuleksid tugevad ja elujõulised taimed, annab nõu Merike Rosenberg Järve talu aiandist.

Kütteta kasvuhoonesse saab Eesti kliimas tomatitaimed istutada tavaliselt mai teisel poolel. Siis on ilm enamasti juba piisavalt soe ja öökülmaoht läbi.

Seda arvestades on paras aeg hakata taimi ette kasvatama märtsi eelviimasel nädalal. Varem pole mõtet, sest aknalaual ei ole siis veel piisavalt palju valgust. Väheses valguses venivad taimed välja ja saate nõrgad istikud. Aprillis, kui märtsi lõpu külvid on tärganud, kosuvad nad rohke kevadpäikese käes silmanähtavalt ning teevad “kaotatud aja” kiiresti tasa.

Hakkame külvama

Muretsege kindlasti uus värske külvimuld. Eelmisel aastal kasutatud muld sisaldab suure tõenäosusega haigusetekitajaid ning tõusmepõletik võib külvi hukutada.

Külvinõuks võtke madalam anum, näiteks plastkarp. Täitke see umbes 5 cm paksuselt mullaga, vajutage pinnas kergelt tihedamaks ja kastke pritsiga põhjalikult niiskeks.

Seemned võib mullale laduda ritta või laotada hajusalt. Seemnete vahele jätke vähemalt 5 cm. Kui külvata tihedamalt, tekib tärganud taimehakatisel tunne, et “olen naabrist parem ja kasvan pikemaks”, ning ta venib välja.

Seotud lood:

Katke seemned 1,5 cm paksuselt mullaga. Vajutage see tihedamaks ja niisutage pritsiga korralikult läbi.

Loe veel

Pange anumale niiskuse ja soojuse hoidmiseks peale klaas või kile. Idanemiseks piisab täiesti, kui sooja on 18–20°. Kui temperatuur püsib ühtlane ja külvianum ei kuiva läbi, pole vaja katet eemaldada enne, kui taimed on tärganud.

Külvianum ei pea olema pimedas, sest kui tärkav taim nina välja pistab, tahab ta kohe valgust, siis venib ta vähem.

Külv tärkab

Jälgige, et mulla pind ei muutuks kuivaks. Kui see juhtub, kergitavad tõusmed selle nagu kaane õhku ja hakkavad venima, kuna kaane all on ju pime. Külve kaetakse ka liivaga, et kate oleks raskem, samuti hoiab liivakiht mulla niiskust.

Elujõuline seeme tärkab juba mõne päeva pärast, tavaliselt kulub kuni nädal.

Tomatid aknalaual Foto: Sven Arbet

Kui esimesed tõusmed hakkavad end mullast välja ajama, eemaldage kohe kate ja asetage külvianum võimalikult valgesse paika, sest rohelised idulehed vajavad kasvamiseks ja fotosünteesiks valgust. Sooja võiks olla umbes 20°.

Jälgige, et tugev varakevadine päike ei kõrvetaks õrnu tõusmeid. Päikese eest kaitsmiseks katke aken valge paberi või õhema kattelooriga. NB! Ärge asetage loori taimede peale! Loori all läheb soojaks ja niiskeks ning siis tekib kergesti juuremädanik. Tõusmed tahavad palju õhku.

Aeg pikeerida

Kui idulehed (esimesed kaks lehte tärganud taimel) võtavad rõhtsa asendi ja nende vahel on märgata juba ka esimest pärislehte, on paras aeg istutada taimed eraldi pottidesse. Sobivad 10cm läbimõõduga istikupotid, sest neis jätkub tavaliselt kasvuruumi kuni välja istutamiseni.

Pikeeritud tomatitaim SVEN ARBET

Õrnad taimekesed võtke külvikastist ettevaatlikult välja. Selleks suruge pikeerimispulk (sobib ka pliiats, söögipulk vms) juurte alla ja kergitage taime, samal ajalt hoidke teise käega ettevaatlikult idulehtedest kinni. Varrest on ohtlik kinni hoida, sest kui kogemata surute liiga tugevasti ja vigastate õrna vart, jääte suure tõenäosusega istikust ilma. Idulehe vigastamine nii traagiliselt ei lõpe. Kiduramad taimed on targem ära visata.

Mullast välja võetud taimel naksake sõrmedega pikk peajuur umbes kolmandiku võrra lühemaks. Siis hakkavad külgjuured hoogsalt arenema ning kasvab ilus tihe juurestik.

Potis pange taimehakatis kuni idulehtedeni mulda. Siis kasv mõneks ajaks peatub ning istik ei kasva potiperioodil liiga kõrgeks. Mulda jäänud varreosale tekivad juured, võimsama juurekavaga taim ammutab paremini vett ja toitaineid.

Pärast ümberistutamist kastke potid korralikult läbi. Nüüd oleks hea, kui neid saaks hoida veidi jahedamas – aga kindlasti valgusrikkas! – kohas (17–20°), et istikud liiga ruttu ei kasvaks. Jahedamas areneb tihedam lehestik ja vars muutub tugevamaks.

Kui valgusolud on kehvemad, võiksid taimed olla veelgi jahedamas (15–16°), et nad välja ei veniks.

Kevadpäevad aknalaual

Ümberistutatud taimi ärge kohe valgusrikkale aknalauale pange, vaid hoidke neid päeva jagu kerges varjus (näiteks põrandal). Siis on neil kergem toibuda ja uue olukorraga harjuda.

Umbes nädal pärast pikeerimist, kui istikud on juurdunud, võib anda kastmisveega kergelt väetist. Saagikus sõltub sellest, kuidas taime eest juba enne õitsemist hoolitseda: kui teda regulaarselt toita, on loota ka rohkelt vilju. Kõige sobivam on tomati eriväetis, kus kõik toitained on õiges vahekorras.

Aknalaual istikuid kasvatades jälgige hoolega, et kevadine tugev päike taimedele liiga ei teeks. Mustad potid neelavad hästi soojust ning muld kuumeneb üle, see pärsib istiku arengut. Kuumaks köetud aknalaual on ka aurumine tugev ning muld kuivab kiirelt. Selle vastu aitab lihtne nipp: mässige ümber pottide valge paber, sest hele pind tõmbab halvemini soojust ligi.

Tugev päikesekiirgus võib kergesti ka noorte taimede õrnu lehti kõrvetada. Siin aitab varjutamine paberi või looriga, nagu eespool kirjeldatud.

Tähtis on ka sordi valik

Aknalaual istikuid kasvatades eelistage madalamaid, nn determinantseid ja pooldeterminantseid sorte. Indeterminantsed ehk piiramatu kasvuga sordid kipuvad välja venima ja neid on siis keeruline kasvuhoonesse istutada.
Arvatakse, et madalalt taimelt saab vähem saaki, aga kui teda nutikalt kujundada, pole see nii. Kõrgekasvulistel sortidel tuleb pidevalt kõik lehekaenaldes arenevad külgvõrsed ära võtta, kuid põõsastomatil jätke 2–3 külgvõrset kasvama.

Kui esimene peavõrse on oma mõned kobarad valmis kasvatanud ja lõpetab kasvu, siis selleks ajaks on hakanud vilju küpsetama juba järgmised.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MAAKODU TOP