Vaata Maakodu fotokonkursile laekunud pilte imeilusatest toataimedest!
Maakodu toataime konkursile laekus 42 fotot. Kolme kuu Delfi Kogupaketi (millega saab lugeda ka kõiki Maakodu lugusid veebis) tasuta digitellimuse võitsid Katrin Lember, Marilin Mägi ja Tiina Seliste. Palju õnne!
Marilin Mägi huvi toataimede vastu tärkas koroonapandeemia ajal. „Praeguseks ei kujuta elu taimedeta toas ettegi. Palju mul neid on, seda enam ei tea, aga üle saja. Peamiselt olen soetanud lehtdekoratiivseid taimi, aga teen vanaemale homaaži (austusavaldus - toim.) säntpooliate kasvatamisega. Kui peaks lemmikuid valima, siis ilmselt mõni vahalill ja filodendron, aga ei midagi haruldast.
Olen katsetanud ka terraariumi pidamist, panin sinna kaunistuseks enda kogutud fossiile ning elanikuks potikuuse alt leitud kakandi - Pepe - kes terraariumis poegis ning suvel sai perega õue vabalt elama. Enamus potte on taaskasutuspoest ning mõned ka enda tehtud,“ kirjutas ta.
Katrin Lemberi paradiisilinnulille (Strelitzia) lugu sai aluse 2012. aastal, kui ta käis Madeiral puhkamas. Paradiisilinnulill on Madeira rahvuslill. „Reisilt tagasi tulles jäi Hortese lillepoes silma sama lille seeme, nunnu karvane ja kollane. Värskete reisiemotsioonide ajendil sai seeme ostetud ja potti pandud. Kastsin „tühja“ potti poolteist aastat aga ühtegi nähtavat arengut ei toimunud. Mõtlesin, et ega kõik ei saagi alati kasvama hakata ja tõstsin poti õue, et mingi hetk viin komposti. Ju seemneke sai aru, et kas nüüd või mitte kunagi ja pistis nina mullast välja. Kolm aastat hiljem õitses ja kokku on kolmel korral õitega rõõmustanud.“
Tiina Seliste saatis pildid oma uuest „koduloomast“ Marimost. See on järvepall, mis on tegelikult vetikas. Tuntuim on ta Jaapanis. Ta on väga pikaealine taim - teda pärandatakse vanavanematelt lapselastele ning seal arvatakse, et palli sees peitub kaks armastavat südant ning Marimo on nende igavese armastuse sümbol.
Ivika Karlson sai 5-6 aastat tagasi sünnipäevakingiks tsümbiidiumi, mis elas kolme aasta eest üle kedriklestarünnaku. Paistab, et on hästi taastunud.
Maili Kivinurme juurde toodi suur toakask ainult talvituma ja algul oli ta sellele väga vastu. „Kevadel ei raatsinudki enam tagasi anda ja nii ta meile jäigi. Vanust pidi tal olema üle 30 aasta, tüvi on küll hästi jäme. Igal aastal peab kõvasti pügama, muidu ta meil ära ei mahuks. Samas ruumis veel trepil rippuv/roniv nõelköis ja sulgvõhk. Laual supitirinas veel üks lill, mille nime ise ei teagi. Aga põhitegija on muidugi kask,“ kirjutas ta.
Seitsmeaastane Jakob Konar leidis koduteel ära visatud kalanhoe ja kuna talle taimekasvatus juba väiksest saadik meeldib, siis võttis ta taime koju kaasa. Algul kasvas sellest üle meetri kõrgune taim, aeg-ajalt tuleb seda kärpida ja ümber istutada. Jakob on taimetittedest kasvatanud palju taimi, mis ta on kinkinud sõpradele ja sugulastele.
Merike Melesk saatis pildi eriti pikast kaktusest. „Neli aastat tagasi kolisime oma kontoriga uude majja. Kaasa võtsime ka oma kabineti toataimed. Ühes tühjas kabinetis oli kellelgi maha jäänud üks õnnetu kaktus, mis oli pooleldi ära kuivanud. Kahju oli teda maha jätta ja võtsin taime kaasa. Tänutäheks kasvab ta jõudsalt oma väikeses olematu mullaga potis. Pikkust on visanud juba pea kaks meetrit ja on külastajatele imetlusobjektiks,“ kirjutas ta.
Pent Kopelman saatis pildi kuueaastasest längmonsterast, kelle ta ostis kunagi aianduskeskusest pisikese taimehakatisena. „Paar esimest aastat kasvas ta mul toas aknalaual väga kenasti, aga ühel suvel viisin ta õue suvitama ja sinna ma loomulikult ta ka unustasin. Sügis hakkas juba kätte jõudma, tegin lillepeenrale hooaja viimast hooldus ja suureks üllatuseks leidsin peenra keskelt oma monstera. Taim oli täiesti elus, ehkki ma ei olnud suvi läbi temaga mitte midagi teinud ja ausalt öeldes olin täiesti unustanud, et mul selline toataim üldse oli. Tõin taime tagasi siseruumidesse ja sellest ajast peale viin ta kevadel õue ja kuni sügiseni ei tee tema heaks midagi. Taim ise ei ole väga eriline aga tema vastupidavus on tähelepanu väärt.“
Triinu Tamme toadžunglis kasvab viieaastane ja kolmemeetriste lehtedega ananass mille ta pani katseks kasvama. Ananass on ka vilja kandnud!
Ene Raudkats Kuremaalt saatis pildi oma kodu suurimast taimest – monsterast, mis sai alguse 40 aastat tagasi kahest lehekesest. „Austraalias käies nägin neid seal vohamas võsana, nagu meil lepavõsa. Meie monstera järeltulijaid on mitukümmend taimekest saanud uued kodud. Minu lapsepõlveunistus on täitunud - kaunis auguliste lehtedega suur taim ja sajad raamatud riiulitel reas.“
Katri Reinsalu orhidee on pärit Saksamaalt. „2011. aasta suvel käisime emaga tema kirjasõbra perel külas ja mulle kingiti seal kuuking, mis oli imeilusaid õisi täis. Kojusõiduks meisterdasime talle pappkarbist sangaga ümbrise. Pikk tee lennukis ja bussis möödus hästi, sest kõik 22 õit jäid alles. Siiani on ta hea õitseja. Sel korral avas esimesed õied oktoobri lõpus ja on oma 27 õiega ilus veel veebruariski,“ avas ta tausta.
Kuidas teha mobiiliga hea foto, vaata siit VIDEOST 👇
Vaata ka Maakodu nippe toataimede hoolduseks!
