Hurmavalt lõhnavaid hüatsinte on aias lihtne kasvatada, üht-teist peab aga kindlasti teadma

Südakevadel puhkevad nartsisside ja tulpide kõrval õide meeldiva aroomiga hüatsindid. Neid on lihtne kasvatada ja nad sobivad ka vaasililleks.

Hüatsint pärineb Ees- ja Kesk-Aasia maadest, kus temast sai nii õieilu kui ka meeldiva lõhna tõttu kultuurtaim juba 15. sajandi lõpus. Eestisse jõudmise kohta täpset infot pole, arvatakse, et hüatsinte on meil kasvatatud umbes 200 aastat. Tallinna Botaanikaaia kollektsioonis on 2023. aasta seisuga 77 sorti.

Loe ka - Lugeja küsib: mida teha äraõitsenud potihüatsindiga?

Hüatsinte jaotatakse rühmadesse nii värvuse kui ka õitsemisaja järgi. On aretatud nii valgete, siniste, lillade, roosade, punaste, kollaste kui ka oranžide õitega sorte, õied võivad olla nii liht- kui ka täidisõielised. Rohkem on levinud roosade, lillade ja siniste õitega, vähem aga kollaste ja oranžide õitega sordid. Väga erilised on sügavtumedate õitega sordid, näiteks ’Dark Dimension’ ja ’Midnight Mystique’, kuid mõlemad mainitud on aeglaselt paljunevad ja veidi kapriissed. Eestis õitsevad hüatsindid enamasti mai keskel. Õitsemisaja alguse järgi jaotatakse hüatsindid varase, keskmise ja hilise õitsemisaja algusega sortideks. Hilised alustavad õitsemist umbes nädala võrra hiljem kui varajased. Varajaste õitsejate hulka kuulub näiteks üks Eesti levinumaid ’Anna Marie’. Keskmise õitseajaga sortidest väärivad tähelepanu valkjasroosade õitega ’Chestnut Flower’ ja helesinine ’Blue Giant’. Hiljem puhkevad õide ’White Pearl’, ’Woodstock’ ja ’Hollyhock’.