Kui plaanid tuua aeda punase ja valge sõstra, siis siin on nimekiri kõige parematest sortidest

Punane sõstar oli Eesti endisaegsetes taluaedades levinuim marjakultuur. Ta on pika produktiivse elueaga, kuid paraku haigustele vastuvõtlik. EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse teadurid jagavad teavet kasvatamise kohta.

Teadurid õpetavad kasvatama ja soovitavad ka nende marjakultuuride sorte:

• Sinine ehk söödav kuslapuu

• Must sõstar

• Vaarikad ja pamplid

Esimesed kirjalikud teated punase sõstra sortidest pärinevad 14.–15. sajandist Madalmaadest, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Esimesed kirjalikud andmed sõstrasortide Eestis kasvatamise kohta pärinevad 16.–17. sajandist.

Kui kasvunõuded on punasel sõstral musta sõstraga sarnased, siis erinev on nende põõsaste lõikamine, sest punasel sõstral asuvad viljakobarad vanematel okstel. Punase sõstra produktiivne eluiga on 15–20 või enamgi aastat. Põõsad hakkavad arvestatavat saaki andma neljandal-viiendal aastal pärast istutamist ja viie-kuueaastased oksad on hea saagivõimega.