Mäletan veel hästi seda kihku Hiiumaale kolida ja ärevust õige kodu leidmise ees. Mäletan niiske heina ja tubaka lõhna, kui esmakordselt majaomanikuna uue talu ukse ees autost välja astusin. Mäletan kleiti, mida tol päeval kandsin, esimese foto tegemist uue kodu taustal põlvini rohus ja kerget värelust hinges, sest kõike tundus kohutavalt palju: rõõmu, prügi, ees ootavat tööd ja suuri unistusi.

Esimene tund oma uues Hiiumaa talus 2022. aasta 5. augustil.

Nüüd, pea kaks aastat hiljem, kui saan pidulikult kuulutada maja valminuks, julgen öelda, et Hiiumaa on meid lahkelt vastu võtnud. Mul on siin imelised sõbrannad, suurepärased naabrid ja toetavad kolleegid. Siiski pean tõdema, et Hiiumaa elu sobib inimesele, kes on ettevõtlik, julge, nõudlik ja kannatliku meelega ning suudab lahendusi leida, sest takistusi, piiranguid ja saare oma reegleid on siin küllaga – eelkõige olen seda kogenud lapsevanemana. Seda enam oleme olnud motiveeritud looma endale Hiiumaa paksude metsade ja laiuvate põldude vahele endale sobivat elukeskkonda.

Rõõmu täis kodu

Kaks aastat lugematuid töötunde, koormatäis puitu ja liitrite kaupa valget värvi hiljem tean, et Hiiumaale on kerkinud üks väga ilus, peresõbralik ja rõõmu täis talukompleks.

Saarele kolides oli ambitsioonikas plaan ehitada elumaja aastaga elamiskõlblikuks, ja kui võimalik, teha korda teine korrus. Nagu ikka, elu on elu – meie peres tähendas see, et 12 kuust kujunes aasta ja kümme kuud, kuid peale elumaja haaras ehitus ka kõrvalhooneid.

Sälli Hinrikus, pisitütar Hanna, Rasmus Brandon, Andrian ja pereisa Rene alias Jimmy.

Vanast saunast sai värske ja mõnus saunamaja ning vanast maakeldrist korralik kahe ruumiga jahehoone, millest üks pool rõõmustab veinisõpru ja teises ruumis hoiustatakse toiduvaru. Kahest lagunenud muldpõrandaga kuurist sündisid külaliste suvekorter ja kodukontor-maalistuudio. Vanast garaažist ehitasime vägeva baari Hõrts, kus sõprade ja kogukonnaga mõnusalt aega veeta. Väike aiamaa, laste mänguplats, kompostikast, teeparandustööd, kuivkäimla ehitus ja muud välitööd on võtnud tööajast olulise osa, kuid kodule tervikuna oli neid väga vaja, mistõttu tuli ehitusplaane ellu viies olla paindlik ja avatud meelega.

Julge alustada ja katsetada

Seda, et vana talu taastamine on kallim, aeganõudvam ja põhjustab rohkem närvikulu kui uue maja ehitus, teadsime juba varasemast kogemusest. Siiski on vanas talukompleksis karakterit, hinge ja ajalugu, mida uutes hoonetes peab alles looma hakkama.

Poole seinapinnast katsime horisontaalse laudisega.

Aga minule meeldivad lood. Mulle meeldib, kui tegevus jutustab loo, milles on väärtust ja originaalsust. Meie Hiiumaa kodu ehitades on lugude jäädvustamine üsna hästi õnnestunud. Seda on soosinud meie soov säilitada talu autentsus, aga ka ehitusprotsessi kajastamine ja terviku hoidmine nii, et detailid oleksid aukohal. Me pole ehitust, sisekujundust ega ka teekonna avalikkusega jagamist õppinud, ent avatud meele, pealehakkamise ja sisetunde juhatusel on võimalik mägesid liigutada – mis siis ühe saja-aastase talu ehitusest rääkida.

Olen korduvalt kuulnud inimeste imetlust meie tegemiste üle, kuid kahetsusega tunnistatakse, et ise ehitamiseks napib oskuseid ja finantse. Minu suurim soov ja eesmärk oligi selle kaheaastase blogikajastuse jooksul inspireerida ja julgustada sind alustama, katsetama, oma kodu mõnusamaks kujundama ja vajaduse korral elus ka muudatusi tegema.

Andriani toa ukse viisime köögi seinast elutuppa.

Viimasena valmis elutuba

Tegelikult, hea sõber, olen ma jätnud sinuga jagamata juba kuid tagasi valminud ruumi lugu ja nüüd ongi aeg veel vanad võlad klaarida. Nimelt valmis meil mitme ehitusetapi vältel elutuba. Kui esimesel aastal kolis ehitus ülakorrusele ja pidime mitmeks kuuks elutuppa majutuma, siis tegime valmis sellest olulise osa: vahetasime põranda, seinakatted ja värvisime üle lae. Pärast teise korruse valmimist viimistlesime toa liistudega, värvisime aknapaled ja korrastasime ukseavad. Seinakatteks valisin tapeedi ja alumise poole seinast katsime puiduga. Ühes seinas laiub köögis oleva leivaahju suur keha ja pea tervet seina kattev soemüür. See ahi on tõeline kodu süda, sest soojendab tervet alumist korrust ja salvestab ka külmal talvel paari päeva jagu mõnusat temperatuuri. Eriti külmal talveperioodil on mõnus aega veeta ahju ja soojamüüri nurka paigutatud tugitoolis. Diivani valisime sellise, millele kogu pere mõnusalt rullima mahub, ja televiisori kinnitasime väikese Hanna eest turvaliselt seinale.

See koht on talvel kõige soojem.

Kahe aasta jooksul on ruumid muutunud kodusemaks, seintele on tekkinud pilte ja kaunistusi, pidevalt kasutatavad asjad on leidnud käepärase koha. Mängutoas laiuv maja kandev palk sai praktilise väärtuse, kui ehitasime sellele mõnusa istumiskoha, kus on mugav seljaga vastu sooja ahju toetada, sest maainimesed valmistuvad terve aasta igaks ees ootavaks külmaks talveks.

Olen siiralt tänulik, et mul on olnud võimalik enda blogilugu iga kuu jagada. Nüüd aga luban endal nautida parimat Hiiumaa suve enda valminud kodus ja kogun mõtteid tuleviku jaoks. Soovin sulle kodu, kus oled hoitud igal aastaajal!