Nipid, kuidas kasvatada viinamarju ja teha neist head veini

Viinamarjasordid jagunevad laua- ja veinimarjadeks. Lauamarjadest head veini ei saa, need on tavaliselt suuremad, tihti seemnetud või väheste seemnetega. Neis on vähem happeid ja enamasti ka vähem suhkruid.

Veinimarjad on hea maitsega, kuid väiksemad ja seemnetega, seetõttu neid lauamarjadena ei hinnatagi. Nende hapete ja suhkrute sisaldus on kõrge.

Eestis on veel vähe kogemusi sordivalikuga, kuid oluline on tunda sordi sugupuud, sest see annab esmased teadmised sorditaimede vastupidavusest ja maitseomadustest. Vanades veinimaades on levinud liigi Vitis vinifera sordid, mis on meie tingimustes talveõrnad. Heledatest sortidest on üks talvekindlamaid Venemaal aretatud ’Jubileinaja Novgoroda’, mida võib edukalt kasvatada avamaal.

Vaata ka - Viinamarju on üllatavalt lihtne kasvatada, kui järgid neid põhitõdesid

Veini tervislikkuse üle on palju vaidlusi. Prantsuse paradoks seisneb selles, et Prantsusmaal kasutatakse toidus palju loomset rasva, kuid võrreldes teiste Euroopa riikidega on seal südamehaigustesse suremus üks väiksemaid.