• Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.

  • Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks.

  • Istutage pottidesse peterselli ja sellerit. Hoidke potte püsivate külmadeni kasvuhoones, siis tooge tuppa aknalauale, et saada talvel värsket rohelist.

  • Tehke tühjaks ja puhtaks kasvuhoone.

  • Kontrollige enne talve üle aias olevate elektrijuhtmete, ehitiste, teede jms seisukord ning ühtlasi lõpetage kõik ehitustööd.

  • Kinnitage hoolikalt ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigake need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede, näiteks roniva hortensia, puhul. Talvetuuled võivad sellistest okstest sakutama hakates terve taime maha rebida.

  • Betoonist valatud tiik tühjendage veest ja katke kinni, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.

  • Kontrollige võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud. Tühjendage veest aias olevad kastmissüsteemid ning jätke kraanid avatuks. Kui aias on liigniiskeid alasid, millest soovite vabaneda, kaevake sinna imbkaev.

  • Vaadake üle oma kiviktaimla ning eemaldage sealt kõdunenud taimeosad. Täitke eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.

  • Korjake kokku ning viige kompostihunnikusse kõik püsilillede ja köögiviljade surnud pealsed, nii väldite haigustekitajate-kahjurite levimist aias. Haigustunnustega taimejäätmed põletage.

  • Kaevake läbi viljapuude ja marjapõõsaste alused, see aitab tõrjuda ka kahjureid, sest mulda talvituma pugenud pahategijad satuvad sügavamale ja hukkuvad.

  • Pange ümber noorte viljapuude tüvede tüvekaitsespiraalid, et kaitsta neid talvel jäneste, pakase ning kevade poole päikese eest.

  • Katke mullapind komposti või kuivanud puulehtedega.

  • Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne.

  • Lubjake happelisi aiamuldi, eriti kui soovite kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii vähendate oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise ohtu.

  • Hakake varuma vahendeid, millega kaitsta talve- ja külmaõrnu taimi: traatvõrku, nööri, toikaid, veekindlaid katteid ja klaastahvleid taimede katuseks, kuuseoksi, õhkkuiva turvast, pakasekangast. Pange hoiule kuivi puulehti, mis on parim soojustusmaterjal.

  • Ostke mürksööta ja alustage hiiretõrjet, et nende arvukust talveks piirata.

  • Viige ulualla aiamööbel, puit-esemeid õlitage enne hoiulepanekut.