20 põnevat fakti kurkide kohta, millest üht-teist kõrva taha panna
Kurk on vanimaid ja levinumaid köögiviljakultuure maailmas. Kurgi kodumaaks peetakse troopilist Ida-Indiat, kus seda kasvatati juba rohkem kui 5000 aastat tagasi. Arheoloogilised leiud Egiptuse hauakambritest viitavad aga sellele, et ka seal kasvati kurke enam kui 4000 aastat tagasi.
Slaavlastega asustatud aladele levis kurk keskajal. Euroopas, ka Eestis, hakati kurke kasvatama 17. sajandi lõpul.
Kurk kuulub suurde kõrvitsaliste sugukonda, olles seega sugulane meloni, kõrvitsa ja arbuusiga.
Kurke kasvatatakse nii avamaal kui kasvuhoones, entusiastid kasvatavad kurke edukalt ka aknalaual ja rõdul.
Kurgitaime peavars võib kasvada soodsatel tingimustel üle 5 meetri pikaks. Kurgilehe suurus sõltub sordist ja võib olla 8-30 cm pikk ja 5-20 cm lai.
Juurestik on kurgil üsnagi pinnalähedane, kuid see-eest hästi harunev, ulatudes kuni 1,5 m kaugusele taimest.
Seemnete idanemisvõime säilib kuni 8 aastat.
Vilja pikkuse järgi jaotatakse kurgid sordirühmadesse - lühiviljalised (5-13 cm), poolpikad (13-20 cm) ning pikaviljalised (üle 20 cm). Viimased kaks sobivad eelkõige salatitesse ja värskelt tarbimiseks, lühiviljalised aga marineerimiseks ja hapendamiseks.
Hinnatuimad kurgid on väikeseviljalised. Seega on kurk üks väheseid köögivilju, kus väike vili on suuremast hinnalisem.
Veerikkaima (vee sisaldus 96,8%) ja madala kalorsusega (100g/12kcal) köögiviljana sobib ta suurepäraselt neile, kes soovivad oma kehakaalu kontrolli all hoida.
Samuti aitab kurk vererõhku ja kolesteroolisisaldust kontrolli all hoida.
Kurk ei sobi tarbimiseks vaid neile, kel on probleeme kroonilise kõhulahtisusega, enterokoliidiga ja ägenenud maohaavanditega.
Mõru maitse annab kurgile glükosiid kukurbitatsiin. Selle põhjuseks võib olla pärilikkus (sordile omane) või ebasoodsad kasvutingimused (temperatuuri kõikumine, niiskuse puudus). Kukurbitatsiini on rohkem kurgikoores ja viljavarrepoolses otsas. Vaatamata ebameeldivale mõrule maitsele pärsivad mõruained vähirakkude arengut.
Meeldiva värske maitse annavad kurgile vabad orgaanilised happed, nt sidrunhape ja eeterlikud õlid.
Värske kurk on tuntud iidsetest aegadest kui näonahka toniseeriv, puhastav ja noorendav vahend, sobides suurepäraselt kõikide nahatüüpidele. Kurgiviilud silmadel vähendavad kortse.
Värske kurgi mahl sobib juuste loputamiseks – muudab juuksed tugevamaks, hoiab neid väljalangemise ja hallinemise eest.
Et mitte ärgata hommikul pohmelusest tingitud peavaluga, soovitatakse süüa enne magamaminekut mõned viilud värsket kurki.
Mõni viil kurki pärast sööki vähendab halba hingeõhku.
Kurgiviiludega saab edukalt puhastada peegleid, roostevabast metallist valamuid ja muid köögiesemeid ning isegi nahast jalanõusid.
