Sisetingimustesse tuleks taimed koos kasvunõuga tuua veel enne, kui sügisesed öökülmad jõuavad taimele kahju teha. Kui taimed on liiga lopsakad ja võtavad liiga palju ruumi, võib neid veidi tagasi lõigata. Toas ületalve hoidmiseks kasvatatakse pelargoone üsna samamoodi kui teisigi toataimi.

  • Ideaalsetes tingimustes, kus temperatuur jääb vahemikku +12°...+15° C, ning taimed saavad lisavalgust (valgust peaks jaguma 12-16 tundi päevas), talvituvad pelargoonid õitsevad rohkelt, on kaunilt rohelised ja lopsakad. Selliseid, lisavalguse käes kasvavaid taimi tuleb regulaarselt kasta ja väetada, vajadusel ka kärpida.

  • Tavalisel aknalaual, kus taimed saavad vaid läbi akna tulevat valgust, talvituvad pelargoonid samuti võrdlemisi hästi. Nende õitsemine on valguse puudusel küll kasin, kuid säilib kaunis roheline lehestik. Väetada minimaalselt või üldse mitte ja kasta tagasihoidlikult, vältides nii mullapalli läbivettimist kui läbikuivamist. Võimalusel lülitada aknalaua all olevat radiaatorit aeg-ajalt välja, et temperatuur ei tõuseks liiga kõrgele. Liigses soojuses ja vähese valguse juures venivad taimed välja ja muutuvad heleroheliseks.

Pelargoon
  • Üsna hästi talvituvad pelargoonid ka verandal, esikus, keldris või garaažis. Seal peaks olema talvel suhteliselt kuiv ja külmavaba. Temperatuuri juures vahemikus +5°...+8° C tulevad pelargoonid toime ka minimaalse valgusega. Selliselt talvituvaid taimi ei väetata, kastetakse vaid niipalju, et muld läbi ei kuivaks.

Talvitunud pelargoonid lõigatakse tagasi veebruaris-märtsis, jättes igale taimeharule alles kuni 5 kasvupunga. Seejärel istutatakse taimed ümber liivasegusesse kompostimulda ning asetatakse jahedapoolsesse (+12°...+15° C), kuid valgesse kohta. Nii, nagu taimed kasvavad-kosuvad, suurendatakse ka kastmist. Umbes kahe kuu pärast peaks taimed taas olema lopsakad ja moodustama õiepungi.

Sügisel võib pelargoonidelt võtta ka pistoksad, mille juurutamisel saab kevadeks sobiva suurusega taimed.