Köömneid on toitudes ja jookides kasutatud juba ammusest ajast kuni tänapäevani välja

Üks köömnete populaarsuse põhjus peitub selle taime ulatuslikus levikus. Eesti keeles on seda taime ristitud mitme nimega: keemled, köömlid, kömmlid, köömlad, küümlid, küömned, küümned jne. Arvatavasti on kõik need nimetused ja praegugi kasutusel olev sõna “köömen” tulnud saksakeelsest sõnast Kümmel.

Vaata ka - Külva oktoobris mustköömet, mis on suurepärane maitse- ja ravimtaim!

Tavainimene puutub köömnetega kõige rohkem kokku just igapäevase leiva söömisel, kusjuures need maitserikkad seemned sobivad edukalt igasuguste leibade koostisse. Eestis hakati köömneid lisama eeskätt rukkipüülijahust tehtud peenleibadele, et tasakaalustada nende tavalisest mõnevõrra magusamat maitset.

Maitseandjatena kasutati köömneid ka karaskites. Muudest küpsetistest kohtab köömneid teatud soolaka maitsega küpsisesortides ja mõningates pirukates. Eestlastele omastest toitudest maitsestatakse köömnetega veel ka hapukapsaid ja sõira. Kapsad on köömnetega sobivas maitsevahekorras lausa igal kujul, nii värskelt, kuumutatult kui hapendatult. Kuid köömned sobivad maitselisandiks praadidele, suppidele, köögiviljatoitudele, sealhulgas ka kartulist valmistatud roogadele ning salatitele. Hästi käivad kokku köömned ning peedi-, porgandi- ja spinatitoidud.