Samamoodi teen petersellilehtede ja karulauguga. Viimast olen külmutanud alles paaril kevadel, kui kunagi aeda istutatud karulaugutaimed ohtralt paljunema hakkasid. Nendega on ju see häda, et pärast õitsemist kaovad lehed ära, aga kui kord maitse suus, on raske temast loobuda.

Seekord panin peenestatud karulauku nii karpi kui väiksematesse kilekottidesse. Kui on tahtmine karulaugust pestot teha, siis on kotist paras ports võtta, karbist kaabin supi peale.

Nõgeseid olen teadlikult jätnud aianurka tarbeks kasvama. Kohe kui esimesed noored lehed väljas, nopin need ära. Õige varsti tulevad uued, mis jälle ära korjan. Seekord on kolm “niidet” kappi pandud, ainult et nõgesed valan keeva veega üle, jahutan, näpin puhtaks ja siis kilekotiga külmikusse. Talvel on siis turgutusvahend omast käest võtta. Nõgesest on suvel hea teha ka leotist taimede pritsimiseks või juuste loputamiseks.

Karulauku jõuate ehk veel korjata, kui see mõte meeldima hakkas.

LEINI Läänemaalt

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid