Puu lehed on nahkjad, vastakad lihtlehed pikkusega 3–20 cm ja laiusega 1–2 cm. Magusalõhnalised väikesed valged õied on vahajad ning paiknevad lehtede kaenlais.

Valminud vili on punase kuni violetjaspunase väliskesta ning valkja või kollaka viljalihaga kerajas mari. Väliskesta värvus sõltub pigment antotsüaani sisaldusest, mis annab viljadest valmistatud mahlale kauni roosaka jume. Vilja läbimõõt on kuni 3 cm.

Kandeikka jõuab puu 4–5 aasta vanuselt. Kamu-jabotipuu võib anda aastas keskmiselt 12 kg vilju. Vilja aroom on õrn, kuid maitse väga hapu. Nende viljade varasema kasutamise kohta ei ole palju teada.

Mõned allikaid väidavad, et seda viljapuud ilmselt ei tuntud kuni 1957. a, mil Peruu tervishoiuministeerium hakkas uurima viljade keemilist koostist. Ilmnes, et viljade C-vitamiini sisaldus oli väga kõrge – keskmiselt 2800 mg 100 g viljaliha kohta.

Tänapäeval on kamu-jabotipuu viljalihast valmistatud pulber, mahl ja kapslid muutunud populaarseteks tervisetoodeteks. See toitaineterikas vili on veel suhteliselt vähe tuntud. Nõudlust piirab kindlasti ka camu camu saaduste kõrge hind. Loodustoodete poodides jääb 1 kg kamu jahu hind 200–250 euro kanti.

Eestis on kamu-jabotipuu viljadest valmistatud pulbrile antud ametlik nimetus – kamu jahu. Rahvusvaheliselt on puu tuntud nimetustega Camu camu, Camucamu, Cacari, Camocamo, Camu berry.

Amazonase jõe äärsete puudena võib kamu-jabotipuid kohata Brasiilias, Peruus, Kolumbias ja Ecuadoris. Kuna puu viljad valmivad suurvee ajal, kogutakse saaki otse kanuudelt. Vihmametsade ja sealsete elanike elu uurinud etnobotaanik ja vihmametsa ökosüsteemide ekspert Mark Plotkin kirjutab raamatus “Tales of a Shaman’s Apprentice”, et kamu-jabotipuu võib olla üheks võtmeks vihmametsade püsimajäämisel.

Ta näeb selle hinnalise puuvilja üha kasvavat edu maailmaturul ja võimalust pakkuda kohalikele elanikele elatusvõimalust, mis annab lootust ka vihmametsade raie vähenemiseks.

Tänu unikaalsele koostisele omavad need viljad märkimisväärset haigusi ennetavat jõudu. Looduslik C-vitamiin on tugev antioksüdant, mis aitab ennetada vähi ja südameprobleemide tekkimist ning kaitseb ka paljude teiste tervisehädade eest, ennetades ka külmetushaigusi ja grippi.

Ta on võimas immuunsüsteemi tugevdaja ja vitamiiniallikas, kaitstes silmade tervist, toetades närvisüsteemi ja lihaste tööd ning andes energiat. On kasutatud depressiooni korral ja ka vanadusdementsuse ning Alzheimeri tõve tekkimise ennetamisel.

Meie planeedil ei ole ühtegi teist toiduainet, mis suudaks võistelda kamu-jabotipuu viljadega C-vitamiini sisalduse poolest. Tema viljades on apelsinist 40–50 korda rohkem C-vitamiini. Päevase vajaliku C-vitamiini koguse saab juba 1,5 g kamu jahust.

Kamu jahu valmistatakse külmkuivatusmeetodil. Viljad sisaldavad rohkelt aminohappeid ning mineraalaineid. Vili on unikaalse aroomi ja värvusega. Viljadest toodetakse ka lõhnavat vaha, mida kasutatakse näiteks lõhnaküünalde valmistamiseks.

Kamu jahu maitse on mõrkjas-hapukas, kergelt puuviljane. Seda lisatakse jookidesse, näiteks smuutidesse, kokteilidesse, teedesse, mahladesse vm.

Samas ei tohiks unustada, et ka Eestimaa looduses kasvab võimsaid C-vitamiini rikkaid taimi, näiteks kibuvits, jõhvikas, must sõstar, pihlakas ja kõrvenõges. Jääb vaid korjamise, kuivatamise ning säilitamise vaev, mis end kahtlemata ära tasub.