Kasvuhoonekarilased on miniatuursed (1,5–2mm) valgete tiibadega kärbest meenutavad putukad. Taime liigutades lendavad nad õhku, et siis kiiresti tagasi maanduda. Munast koorunud vastsed imevad taimemahla peamiselt nooremate lehtede alumisel küljel.

Kahjuri eritised muudavad lehe pinna kleepuvaks. Kahjustuse tagajärjel tekivad lehtedele kollakad täpikesed, hiljem lehed kolletuvad, võivad krussi tõmbuda ja varisevad.

Karilast on suhteliselt raske tõrjuda, kuna ta kaitseb end vahaja kihiga. Eriti turvaliselt tunnevad end viimase kasvujärgu vastsed ja munad.

Karilane muneb lehe alumisele küljele ringina rohekad poolläbipaistvad pikergused munad. Sellised lehed eemaldage ja hävitage: valage üle keeva veega, visake ahju või viige kilekotis prügikonteinerisse. Mõne lehe eemaldamine ei tee taimele midagi.

Munajärk kestab sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskusest 3–4 päevast (+25° ruumis) kuni 2–3 nädalani (+10...+20°). Seda arvestage ka tõrjel.

Karilaste valmikute püüdmiseks sobivad kõige paremini kollased liimpüünised, sest kollane on nende lemmikvärv, mis ligi meelitab. Paigutage püünised vahetult taime kohale, sest karilased lendavad kõige rohkem 20–30 cm kõrgusele. Pange püünisriba näiteks pikema grilltiku otsa ja torgake see mulda. Raputage taime kergelt 2–3 päeva tagant, lendu tõusnud putukad jäävad liimpaberi külge.

Lendutõusnud karilasi võib püüda tolmuimejasse imeda.

Jõulutähte võib karilaste tõrjeks ka pritsida, kodus kasutage “rohelisi” vahendeid: Neem-

Azal T/S (0,3–0,5% kontsentratsiooniga), rohelise seebi lahus, soolikarohu leotis. Pritsimiseks viige taim vannituppa ja asetage pott külili, et saaks korralikult töödelda lehtede alumist külge. Pritsige taime hommikul, kui vastsed on veel uimased. Tehke seda 3–5päevase vahega.

Tõhusam on muidugi süsteemne mürk (mõjub nii putukale sattudes kui ka taimemahla kaudu), sest lendutõusnud pahalasi on üpriski raske tabada. Paraku pole praeguse seisuga (detsember 2013) müügil mitte ühtegi sellist tavatarbijale mõeldud vahendit.

Kasvuhoonekarilasel on ka looduslik vaenlane Encarsia formosa, kes muneb karilase vastsesse. Seda on otstarbekas kasutada aga aiandis.

Karilasest lahtisaamisega on palju jändamist. Vahel on targem saastunud taim ära visata. Kompostihunnikusse ärge teda muidugi viige, sest siis võib nuhtlus levida lisaks teie aiale ka naabri juurde.

Kui leidsite oma jõulutähel karilased, jälgige kindlasti ka kõiki läheduses olevaid toataimi. Sakutage neidki aeg-ajalt kahjuri avastamiseks. Karilased kahjustavad tihti ka pelargoone, fuksiaid, gerberaid, tsineraariaid, priimulaid, rooshibiski, abuutiloni, mürti ja potiroose.

* * *

Kui teie jõulutäht jääb aga järjest nirumaks, nagu kirjast selgub, võivad teda mahla imedes kurnata ka kedriklestad. Need on 0,2–0,4 mm pikkused ämblikulaadsed olendid. Kui märkate lehtede alaküljel ja varte harunemiskohtades imeõrna võrgendit, on kedriklest kohal. Tema arengut soodustab soe ruum ja kuiv õhk. Kedriklestad eraldavad taime sisse mürke, mis viimast närvutavad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid