VIDEOD | Nipid, kuidas kevadel aiamulda väetada, et taimed saaksid kõhu täis
Väetamine võib näida keeruline, kuid selle põhitõed on lihtsad ja loogilised. Aias algab kõik mullast ja seda olgu taimede kasvuks piisavalt. Mullaga kehtib reegel: mida rohkem, seda parem.
Näiteks murule on vaja vähemalt 15 cm mulda, kui aluspinnas on mõnevõrra savikas (saviliiv, liivsavi). Pae peal ja liival peaks murualuse mullakihi paksus olema juba 25–30 cm. Peenardel ja hekkide all peaks mulda olema 50 cm ning suuremate puude ja põõsaste istutuskohal isegi 80–100 cm.
Kui lumi on sulanud ja loodus tärkab, on aeg teha kevadväetamine, sest taimede kiiresti kasvav lehestik tahab lisatoitu. Nüüd tuleks anda täisväetist, millest taim saab kätte kõik põhilised toitained (lämmastik, fosfor, kaalium ning magneesium, väävel, kaltsium) ja vajadusel ka mikroelemendid. Kui olete aias kasutanud orgaanilist väetist ja mulla happesus jääb vahemikku pH 5,5–6,5, siis reeglina mikroelementide puudust ei teki.
Kõikide toitainete vajaduse saab kevadel katta ka maad kobestades mulda segatud kompostiga, andes seda olenevalt mulla viljakusest 5–10 (3–15) kg/m2.