Spetsialist õpetab, kuidas viljapuude vesivõsusid vähendada ja need enda kasuks tööle panna

Vesivõsud on ikka ja alati puude juurde kuulunud, kuid siiski on jäänud paljudele pisut selgusetuks, mis need on, miks tekivad ning kuidas neid enda ja puu kasuks rakendada.

Vesivõsud arenevad puittaimedel paiknevatest tagavara- ehk lisapungadest ja uinuvatest pungadest (neid on peidetud nii okstele kui ka tüvele ning ei pruugi nähagi olla). Need pungad tavaolukorras ei aktiveeru, vaid ootavad, kuniks nende elukeskkonnaga juhtub midagi ebameeldivat. Näiteks läheneb puule inimene ja saeb mõne oksa ära või saab puu muul moel kahjustatud – murdub võras mõni oks või isegi haru tugeva tuule või saagi raskuse all.

Loe ka sellest, miks nutikas aednik lõikab õunapuid suvel.

Kuna vesivõsud on puul selleks, et reageerida puud tabanud õnnetustele, on nende ainuke eesmärk võimalikult kiirelt tagasi kasvatada kaotatud osa puu võrast – kui nad seda ei teeks, jääks osa puu juurestikust toiduta ning sureks.