Lõokannus on justkui kevadine tuhkatriinu, jäädes sageli teiste lillede varju

Lõokannused on teenimatult jäänud teiste kevadlillede varju. Ometi vääriks need väikesed isevärki õitega taimed sootuks laiemat tuntust.

Vaata ka - Püsilillepeenar vajab kevadel korrastamist ja väetamist

Varakevaditi puhkevad metsaservades ja parkides sinilillede ja ülaste kõrval ka lõokannused. Nende ilu jääb sageli erksamavärviliste kaaslaste varju, kuid ometi moodustavad lõokannused maalilisi roosakaslillasid värvilaike. Nende ilu on üürike: kasvuperiood kestab ainult poolteist kuni kaks kuud. Nad õitsevad aprillis või mais, seemned valmivad juuniks. Seejärel taim kuivab ning järgneb suvine puhkeperiood.

Magunaliste sugukonda kuuluvas suures lõokannuste perekonnas on umbes 400 liiki. Enamus neist on risoomidega püsikud ja ühe- või kaheaastased taimed. Veerand lõokannuseliikidest on aga mugulatega ja just neid ma tutvustangi.